Saada vihje
Mullune liiklusaasta: vikatimehe tagasitulek (0)

Mullu hukkus Eestis liiklusõnnetustes 67 inimest, mis on 19 inimese ehk 28% võrra rohkem kui aasta varem. Eriti märkimisväärne oli mullune must kroonika Harjumaal, kus hukkunute arv kasvas aastatagusega võrreldes neli ja pool korda.

2018. aastal toimus 1464 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 67 ja sai vigastada 1824 inimest. Eriti traagiliselt jäävad eelmist aastat meenutama jaanuar, juuni ja juuli, sest neil kuudel hukkus liikluses kümme või rohkem inimest, teatas maanteeamet oma kokkuvõttes.

2017. ja 2018. aasta võrdluses võib veel välja tuua, et kui aasta varem ei hukkunud liikluses mootorrattureid, siis 2018 hukkus neid lausa kuus. Samuti kasvas inimkannatanutega liiklusõnnetuste ja vigastatute arv

“Toimunut lähemalt vaadates võib järeldada, et kõik see, mis 2017. aastal ära jäi, tuli 2018. aastal tagasi. Kahjuks leidis kinnitust arvamus, et 2017. aasta oli pigem ebatavaline ning toimunud hukkunute arvu järsk vähenemine ei viidanud liiklusohutuse sama järsule paranemisele,“ selgitas maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits.

Raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjon tõi välja, et hukkunuga liiklusõnnetuste peamised riskitegurid on turvavarustuse mittekasutamine, alko- või narkojoove, kõrvalised tegevused ning kiiruse ületamine.
Mööda ei saa vaadata mullusest kuumast suvest, mil soojad ilmad algasid juba maikuus ning kestsid sellistena augustini. Tundub, et jahedama ilmaga harjunud eestlased kaotasid liiklusesse minnes viimasegi aruraasu.

„Suvekuud olid eelmisel aastal liikluses kõige raskemad. Suurendasime augustis teiste tööde arvelt liiklusjärelevalvet ning politseinikud keskendusid kiirusemõõtmisele. Just kiirus on see, mis inimesi tapab ja vigastab,“ ütles Põhja prefekt Kristian Jaani.

Kasv aasta-aastalt

Kui välja arvata hukkunute arv, jäid Harju maakonnas mullused liiklusnäitajad siiski üsna sarnasele tasemele kui eelnenud aastatel. See ei tähenda aga, et olukord oleks paranemas. Kui näiteks veel 2014. ja 2015. aastal jäi inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv Harjumaal tugevalt alla 200 (vastavalt 149 ja 174), siis mullu oli see 203 (aasta varem 217).

Mootorratturite ja jalgratturitega juhtunud õnnetused on samuti aastate jooksul kasvamas – kui mullu toimus jalgratturitega 28 liiklusõnnetust, siis alles viis aasta varem oli see number poole väiksem. Mootorratturitega õnnetuste arv kasvab aeglasemalt, kuid siiski kasvab. Ainus liiklejate rühm, kus õnnetusi paistab vähem juhtuvat, on jalakäijad.

Seda kõik oleks väga lihtne seletada inimeste ja autode arvu kasvuga, mille poolest on Harjumaa vabariigis esirinnas, kuid kahjuks asjalood siiski nii lihtsad pole. Peamised põhjused, miks õnnetused juhtuvad, on siiski inimeste enda otsuste tagajärjed.

Hooletus ja kiirustamine

Esimene ja peamine põhjus, miks liiklusõnnetusse satutakse, on piirkiiruse ületamine. Kahjuks on see ka peamine põhjus kõige traagilisemate õnnetuste puhul – raskete liiklusõnnetute uurimise komisjoni kokkuvõttest selgub, et lausa 26 korral 64st (pea 41% hukkunuga liiklusõnnetustest) mõjutas liiklusõnnetust oluliselt sõidukiiruse valik. Neist 18 juhul ületati piirkiirust.

Teiseks suureks ja endiselt kasvavaks probleemiks on autoroolis kõige segavaga tegelemine. “Võime arvata, et telefoni kasutamine või muu sarnane tegevus kestab vaid hetke ja midagi ei juhtu. Ometi hukkus suuresti just kõrvaliste tegevustega seotult eelmisel aastal kümme inimest,” ütles Erik Ernits.

Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul tabasid politseinikud mullu 3800 inimest, kes kasutasid auto juhtimise ajal telefoni. “Võib ennustada, et see arv tänavu kasvab, sest juhtimisest on saanud kõrvaltegevus, telefoni näppimisest aga elu loomulik osa,” ütles Jaani.

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.