Saada vihje
Monika Salu: “Miks peaksid omavalitsused töötama vanamoodi?” (0)
Article title
Monika Salu

Kuidas tekkis soov saada Kuusalu vallavanemaks?

Enne, kui käesoleva aasta maikuus minu poole pöörduti küsimusega, et kas ma ei tahaks Kuusalu vallavalitsuse kui organisatsiooni reorganiseerimist ette võtta, ei osanud tahtagi.
Organisatsiooni reorganiseerimist oleks mugavam olnud ette võtta konsultandina, et saaks pühenduda vaid reorganiseerimise kavandamisele ja läbiviimisele ning mitte tegelda samal ajal vallavanema jooksvate ülesannetega.
Eesti seadusruum annab otsustuspädevuse vallavanemale/linnapeale. Seetõttu ei ole praktiline organisatsiooni reorganiseerimist kuidagi teisiti kui vallavanemana teha. Kujutage ette, kui vallavanem konsultandi programmi vajalikke muudatusi ellu ei suuda viia või kui viiks kuidagi poolikult, siis oleks ju ka kogu reorganiseerimise planeerimisse ja kavandamisse panustatu raisatud.
Nii sai minust vallavanem.

Mis side oli teil enne vallavanema ameti vastuvõtmist Kuusalu vallaga?

Ei olnud sidet.

Ida-Harju ajalehe Sõnumitooja viimast numbrit lugedes tundub, et Kuusalu vallamajas valitseb korralik peataolek: ametnikud ei tea, kes ka edaspidi oma ametikohal jätkab, kes koondatakse, kelle ametipost ümber nimetatakse. Mis põhjustel selline suur sisemine töö- ja juhtimisstruktuuride ümberkorraldamine? Ehk nagu teie ütlete: reorganiseerimine…

Näib, et olete lugenud ainult eksitavat. Väide peataolekust ei vasta tõele. Uues struktuuris on muutunud osa ametinimetusi. Vallavalitsus tegeleb valdkondades, mida näevad ette seadused ja põhimäärus, see tähendab, et töö eesmärgid ei muutu. Muutub see, kuidas tööd tehakse. Selleks, et senisest operatiivsemalt, sisulisemalt ja tõhusamalt tööd teha, tuli muuta muuhulgas ka struktuuri. Uus struktuur võimaldab korraldada tööjaotust otstarbekamalt, kiirendab asjaajamise protsesse ja võimaldab professionaalsemaid asendusi.
Oma töötajatega oleme muudatusi juba varakult arutanud. Vallamajast väljapoole on infot vahendatud koosolekute ning eriväljaande, infolehe Kuula Kuusalut kaudu. Uuest struktuurist oli põhjalikult juttu ka volikogu 4. septembri istungil, millest oli otseülekanne ning praegu järelevaadatav video.
Kogu reorganiseerimine on ette võetud, et olemasolevaid ressursse senisest efektiivsemalt kasutada Kuusalu valla arendamiseks ning elanike teenindamiseks ja teha seda kaasaegselt.

Kui palju selline reform vallale maksma läheb?

Kuludena saab käsitleda koondamisega seonduvat. Tänase seisuga on koondatavaid kaks. Lõplik koondamiskulu sõltub sellest, kui paljud töötajad on suutelised ja soovivad uut töökorraldust vastu võtta. Küsite vaid kulude kohta, kuid palju olulisem on tulu! Reoganiseerimise kulusid ja tulusid saame hinnata, kui järgnevate aastate eelarvetes lepime kokku, kui kiiresti muudame efektiivseks infotehnoloogilised lahendused ning kas soovime pigem senisest rohkem teenuseid osutada või kulusid kokku hoida. Kui midagi ei tee, siis ei kulu ju ka, aga kas see poleks tagurlik eesmärk!?

Hiljaaegu lõppes Kiiu mõisa remont. Kas remont mahtus eelarvesse?

Lisatööd telliti kevadel. Remont pole veel lõppenud.

Kaitsevägi plaanib laiendada polügooni Kuusalu valla territooriumil. Kuidas suhtuvad sellesse kohalikud elanikud? Kas olete kaitseväega suhelnud sellel teemal?

Riik on algatanud sellel alal riigi eriplaneeringu. See on uus planeeringuliik, millega on omavalitsused kahjuks otsustamise ringist välja lükatud. Meil on võimalus menetluses osaleda. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik arutelu Kuusalu vallas on 25. oktoobril kell 18 Kuusalu vallamajas Kiiu mõisas.

Ametlikel andmetel töötasite mõni aasta tagasi nõunikuna Saku vallavalitsuses. Kas ja mida oli sealt kaasa võtta Kuusalu valla juhtimisse?

Mõnes mõttes võiks öelda, et minu ettevalmistus Kuusalu valla juhtimiseks algas juba üle 20 aasta tagasi, kui Tallinna linnapea Robert Lepikson kutsus mind linnaosavanemaks. Toona oli soov tõestada, et linnaosavalitsus saab toimida klienditeenindusasutusena. Pirita linnaosa uuendusliku meeskonnaga selle eesmärgi ka saavutasime.
Aastal 2008 valmis programmi Matra tellimusel kirjeldus “Eesti kohalike omavalitsuste süsteem 1989-2008”. Minu uurimus võttis kokku Eesti kohalike omavalitsuste arengu taasiseseisvumisest kuni süsteemi tolle hetke stabiilsuseni. Täna oleme silmitsi muutunud tööjõuturu, juhtimismudelite – sõnaga: muutunud ühiskonnaga. Ka kohalikud omavalitsused peavad muutuma. Üks asi on omavalitsuste piiride ümberkorraldused ehk haldusreform. Teine asi, mis pole veel jõudu saanud, on struktuursed ja organisatoorsed arengud.
Ligi kaks aastat tagasi olin kaasatud Saku vallavalitsusse, kuid tänapäevasemaks töökorralduseks ei olnud seal olukord veel küps. Kuusalu koalitsioonipartneritega kohtusime enne otsuse tegemist mitu korda ja veendusime, et Kuusalu vald on valmis “astuma eilsest homsesse, nagu tunnelist valguse kätte”. Nii on öelnud Rudolf Rimmel. Kuusalu töötajad ja koalitsioon moodustavad meeskonna, mis on valmis Eestis esimese omavalitsusena astuma arhailisest organisatsiooni- ja juhtimistüübist tänapäevasesse. Iseenesest ei ole tegu millegi revolutsioonilisega. Eestis töötavad tänapäevased edukad ettevõtted kõik juba uutel printsiipidel. Miks peaksid omavalitsused kui organisatsioonid olema vähem edukad ja innovatiivsed ning mitte võtma oma aja ära elanud mudeli asemel kasutusele uut!?

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.