Milleks pangale president… (0)
Vaatame korraks Eesti Panga funktsioone 25 aastat tagasi ja võrdleme neid praegustega. 1990. aastate alguses ja ka hiljem oli Eesti Pank väga tähtis asutus. Eesti kroon oli meile püha ja see oli üks riikluse sümbolitest. Me tundsime uhkust oma stabiilse raha üle ning Eesti Pank ja Eesti kroon olid praktiliselt väljaspool kriitikat.

Üheksakümnendatel oli Eesti Panga ülesanne pankadevaheliste Eesti krooni maksete tegemine, sularaharingluse korraldamine koos pankadega, panganduse järelevalve, valuutareservide investeerimine, seaduste tegemine ja majandusanalüüs. Suurt osa nendest funktsioonidest kutsuti tähtsalt rahandussüsteemi stabiilsuse hoidmiseks ehk lihtsalt öeldes krooni kursi hoidmiseks.

Kõik on asendatav

Ajad on muutunud. Pangandussektori, aga ka laiemalt kogu finantssektori järelevalve eest vastutab finantsinspektsioon, mitte Eesti Pank. Krooni asemel on tulnud euro ja enam ei pea keegi “krooni kurssi hoidma”.

Kroonimaksete asemel on euromaksed ja Skandinaavia pankade tütarpangad kasutavad oma emapankasid – või saab vabalt kasutada ka teiste liikmesriikide keskpankasid. Tehniliselt ega praktiliselt ei ole vahet, kustkaudu euromaksed liiguvad.

Meie majandus moodustab 0,2 protsenti euroala omast ja meil ei maksa luua illusioone, et meie sõna erinevates töögruppides väga maksab.

Mis puutub Eesti Panga majandusanalüüsi, siis selle esialgne idee oli, et eksisteeriks valitsusest sõltumatu analüüs. Kindlasti ei ole see teema aktuaalne juba vähemalt viisteist aastat.
Eesti Pank on meid praktiliselt igal aastal hoiatanud majanduse ülekuumenemise eest ja me oleme sellega juba harjunud. 2006. ja 2007. aastal – siis, kui oli vaja tegelikult majandust jahutada – vaatas Eesti Pank seda ülekuumenemist pealt. Meie valitsusel ja keskpangal õnnestus avaliku arvamuse silmis põhjendada järsku majanduslangust rahvusvahelise majanduskriisiga. Tegelikult olime suuremas languses kahjuks ise süüdi.

Alles kõlav nimi

Seega võib siinjuures küsida, kas ja kui palju on see majandusanalüüs meid ka tegelikult aidanud.
Sularaha tähtsus on 25 aastaga oluliselt vähenenud, aga sularaha emiteerimisega peaks Eesti Pank ka edaspidi tegelema. Samas tean ma paljusid majandusinimesi, kes arvavad, et ka selle töö võiks erasektorilt sisse osta.

Kindlasti võib öelda, et keskpangale ei ole sisulisi funktsioone väga palju alles jäänud.

Eesti Panga töötajad arvavad teisiti ja väidavad, et neile tuli eurole üleminekuga ainult tööd juurde. Jah ma olen kindel, et Eesti Panga töötajad osalevad kümnetest erinevates keskpankade vahelistes töögruppides ja nad on korralikult koormatud. Aga kas me ka tegelikult peame igal pool osalema?

Meie majandus moodustab 0,2 protsenti euroala omast ja meil ei maksa luua illusioone, et meie sõna erinevates töögruppides väga maksab. Meid võetakse kuulda ainult siis, kui meil on laua taha panna väga pädev ja karismaatiline inimene. Ardo Hansson on kindlasti selline mees, aga ka tema puhul oleks kunagi huvitav teada saada, missugust rahapoliitikat ta pooldas ja kui palju teda reaalselt kuulati.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti Pangast on kindlasti alles kõlav nimi ja põhiseadusliku institutsiooni maine. Kui võrrelda Eesti Panka teiste riigiasutustega, siis läheb ta tähtsuse poolest ilmselt statistikaametiga ühele pulgale. Kindlasti on näiteks maksuamet ja finantsinspektsioon palju tähtsamad asutused. Rahvusringhäälingust rääkimata.

Selline tõele otsa vaatamine aitab ka kergemini reforme teha. Loodame, et Mart Laar tõestab ennast jälle suure reformijana.

 SÕNA SEKKA: Monika Haukanõmm, Eesti Vabaerakond

Elu on huvitav, aga riigikogus toimuv suudab üllatada ja mitte alati meeldivalt. Just toimus (29. mai) Eesti Panga nõukogu esimehe ametisse kinnitamine ning mäletatavasti tegi president Kaljulaid ettepaneku nimetada teiseks ametiajaks Mart Laar. Jah, Mart Laar valiti Eesti Panga nõukogu esimeheks häältega 44, vastu 31.
Kogu protsess oli aga inetu ning kohati piinlik. Kui IRLi endist esimeest Mart Laari peksti, hoidis IRLi fraktsioon suud lukus kui üks mees ning ei kostnud piuksugi!!!!!!
Kas tõesti ollakse nii arad, et avalikult ei julgeta midagi öelda, isegi võimaliku ülekohtu vastu astuda, kuid tagauste kaudu ja salaja urgitsedes saab kõike teha? Kurb!

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.