Miks valivad Harju noored pigem pealinna eliitkooli? (0)
Abiturientidel on kooli- ja riigieksamid nüüdseks tehtud ja oodata jääb veel lõputunnistusi. Rae valla Vaida aleviku noormees Karl-Joosep Volmerson (19) jagab muljeid väikekoolist ja eliitkoolist ning räägib tulevikuplaanidest.

Milline koht on Vaida?

See on väga mitmekülgne koht. Võrreldes linnaeluga, kus loodust on vähe ja kõigil on kiire, on Vaida üks parimaid kohti, kus lapsi kasvatada.

Põhikooli lõpetasid Vaidas. Mida Sa sellest mäletad?

Mäletan, et koolis oli vaba õhkkond, õpilased said tegelda sellega, millega soovisid. Kes spordiga, kes kultuuriga. Meie toonane direktor Indrek Uuemaa oli super, sest ta hoolis väga lastest.
Vaida puhul ei lugenud, milline sa oled või kust sa tuled, õpilased said omavahel läbi, Tallinnas see ei ole alati nii. Mäletan veel, et õpetajad ei rõhutanud seda, et kõik meist peavad keskkooli minema, ka kutsekool on võimalus.

Kuidas põhikooli lõpetasid?

9. klassis võtsin ennast kokku ja lõpetasin kuldmedaliga.

Ja millised olid järgmised mõtted–sammud?

Enne lõpetamist olin teinud katsed nelja kooli: Gustav Adolfi gümnaasiumi, Tallinna reaalkooli, inglise kolledži ja 21. keskkooli. Katsed olid rasked ja minu tulemused kesised. Vaidas ei valmistatud mind selleks ette, kuid vestlusele kutsuti inglise kolledži ja Gustav Adolfi. Vastu võeti viimasesse, rootsi keele õppesuunal.

Miks mitte Kose või Jüri gümnaasium?

Kosele ma ei mõelnud, aga Jüri gümnaasiumis olin kirjas. See oli varuvariant. Mulle näis tol ajal, et linn on ambitsioonikam ja seal on rohkem võimalusi. Samas soovisin uut keskkonda. Vaadates nüüd kolmele aastale tagasi, on mu elu teinud 180-kraadise pöörde.

Milline kool on Gustav Adolf?

Õpilased on sinna tulnud selleks, et õppida. Õhkkond on selline, et õpetaja on tunnis guru, kes jagab õpilastele teadmisi.
Õpilaste endi seas rõhutatakse läbisaamist. Samas tahab kool haarata õpilasi oma igapäevatöösse. Näiteks IT-spetsialistid ja helitehnikud – kõik on õpilased ise.

Aga kuidas on koolikiusamisega? Kas läbisaamine on selline nagu filmis “Nullpunkt” (loo sündmused toimuvad samas koolis) ehk kiuslik või on see müüt?

See ei ole müüt ja kiusamine kahjuks eksisteerib. Filmis oli see aga ülepaisutatud, täna füüsilist kiusamist ei ole. Palju sõltub õpilasest endast, kuidas ta suhtleb teiste õpilastega. Minu klassis oli tore, kuid mõnel oli siiski nina püsti.

Kas Jüri gümnaasiumis oleks lihtsam olnud lõpetada kui eliitkoolis?

Arvan, et Jüris oleks kool vabam olnud. Tallinnas oli kord range, õppimismaht suur, aga samas olid õpilased rohkem motiveeritud, sest kooli mindigi selleks, et õppida. Õppekeskkond oli kaasahaaravam.

Gustav Adolfi lõpetad hõbemedaliga. Mis nüüd?

Osa klassiga lähme nädalaks Barcelonasse, et kooli lõppu tähistada. Varasemalt olin kindel, et lähen edasi Inglismaale ajalugu õppima. Arvasin, et kui võtan vaba aasta, siis ei saa enam õppimisjärjele. Aga mu mõtted muutusid.
Tegelikult plaanin minna novembris pooleks aastaks reisima Ladina-Ameerikasse. Mul on kogu aeg olnud südames soov avastada ennast, sealset keskkonda ja inimesi. Kavatsen selle täide viia.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.