Saada vihje
Metsakaitsjate võitlus Kloogal jooksis liiva (0)
Article title
Kloogal värskelt mahavõetud puudele pandud loosung. FOTO Elisabeth Salmin
Kevadel alustas Elisabeth Salmin võitlust selle nimelt, et Klooga piirkonna metsad säiliksid. Riigi Metsamajandamise Keskuse Lääne-Harjumaa metsaülem Jürgen Kusmin seevastu rõhutas vajadust teostada piirkonnas uuendusraie – kokku 17,8 hektaril. Olukorda arutati 5. juuni infopäeval sealsamas Klooga metsas.

Kuidas on asjad viimase kolme ja poole kuu jooksul arenenud? “Nad alustasid raietega! Homme kell kolm lähen keskkonnaametisse ja algatame menetluse looduskaitseala jaoks, aga karta on, et menetluse alguse hetkeks on orienteeruvalt kaks lanki neil juba lageraiutud,” ütles Elisabeth Salmin teisipäeval Harju Elule.

Salmini väitel algas lageraie selle nädala esmaspäeval. “Eile tegid ühe langi ära. Seal parkla lähedal, kus infotund oli. Siis läksid kohe sealt kõrvalt järgmise langi peale. Me praegu passime, millal nad lähevad kolmanda peale, mis on oja ääres,“ jätkas Salmin. “Langid on ühehektarilised.”

Raie käib juba ammu

“Klooga metsaraie on juba paar nädalat käinud. Oleme suhteliselt lõpusirgel. Paar viimast lanki on veel jäänud. Tööde lõpetamine on paari viimase päeva küsimus, kui tehnikal või ilmastikul tõrkeid vahele ei tule,” väitis aga Lääne-Harju metsaülem Jürgen Kusmin.

Metsaülema sõnul järgitakse kevadisi plaane mõne väikese erandiga. “Muud muutust ei tulnud kui see, et paar lanki vahetasime ringi, mis me koosolekujärgselt protokolliga laiali saatsime,” lisas Kusmin.

“Harvesteril numbrit küljes ei olnud. Kui me üritasime kindlaks teha selle harvesteri allhankefirmat, siis metsaülem ütles, et see on meie harvester,” oli Salmin pahane.

Milline firma ikkagi Klooga metsades raietöid teostab? “Kuna ma ise raietöid ei juhi, siis pean üle vaatama ja kontrollima,” ei teadnud Kusmin vastata.

Salmini sõnul ei taha RMK temaga enam suhelda. “Pärast seda, kui selgus, et me lähme looduskaitseala menetlema, nad väga ei kommenteeri mulle enam midagi,” kurtis ta.

Kusmini arvates on tööd Kloogal laabunud. “Ilm on ju 100 protseni meie poolel. Pinnas kannab ja töövõtjad on tasemel. Mingeid probleeme meil seal seni küll esinenud ei ole.”

“See on meie jaoks tavapärane protsess riigimetsi uuendada, teiste seas Klooga metsades,” ütles Kusmin. Klooga, Kloogaranna ja Kersalu metsamassiivi suurus on kokku üle 400 hektari.

Ei jäta jonni

Salmin on sellegipoolest otsustanud kolmapäeval keskkonnaametisse looduskaitseala nõudma minna. Ta võtab seal vastu kaitse planeerimise spetsialist Tanika Ojasild.

Oma veendumuste toeks on Salmin kogunud ligemale 1200 allkirja, mis ta andis augustis üle RMK-le ja keskkonnaametile. Neist ligemale pooled on kogutud interneti kaudu, teine pool ukselt-uksele käies.

“Ma ei julgenud kuuma tõttu minna eramajadesse. Käisin ainult kortermajades Kloogal, Klooga aedlinnas ja Paldiskis, orienteeruvalt nendes piirkondades, kus ma teadsin, et elavad inimesed, kellel on Kloogaga sidemeid,” ütles Salmin.

Kusminil on allkirjade kohta oma arvamus. “Neid oli seal tuhat ja peale. Need anti meile kenasti üle, ainult kahjuks need allkirjad olid kogutud väärale ja eksitavale infole tuginedes,” ütles ta.

Mis seal valet oli? “Seal oli konkreetselt välja toodud, et RMK teenib raiest igalt tihumeetrilt 10 eurot tulu. See on täiesti väär lähenemine. Maksutulu saab juba ühe tihumeetri kohta 70 eurot pluss siis veel omanikutulu ehk kännuraha. Miskipärast oli allkirjade koguja võtnud sellise eksitava info aluseks, mis kõigilt neilt allkirjade kogumise lehtedelt läbi jooksis,” väitis Kusmin.

Palju RMK ühelt tihumeetrilt tulu saab? “Ega seda ei oska ette öelda. See selgub tagantjärele, kui on lõplik väljatulek teada, sortimendid müüdud ja transpordikulud kokku arvutatud,” täpsustas Kusmin.

“Ma sain aru, et RMK lähtub metsaseaduse § 2 ehk neil on kohustus metsa uuendada ja nad peavad seda seadust järgima,” oli Salmin pisut ebakindel. Keskkonnaametist oli talle omakorda öeldud, et nad ei saa menetluse vahele astuda ja RMKle midagi ette kirjutada .

Kusmin ei usu, et Klooga metsa looduskaitseala tekitatakse. “Kõigepealt peaks seal need kaitseväärtused olema. On käinud ju oma ala ekspert Anneli Palo neid lanke üle vaatamas. Sellest lähtuvalt vaatasid need alad täiendavalt üle keskkonnaameti ja RMK oma vääriselupaiga inventeerija tunnistusega inimesed. Paraku ei ole seda looduskaitselist väärtust seal, mida looduskaitse alla võtta,” ütles Lääne-Harju metsaülem.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.