Saada vihje
Merepäästja argipäev: lained, torm, külm ja pimedus (0)
Ülestõusmispühade teisel pühal on Rohuneeme sadamas vaikne. Kuigi on aprilli keskpaik, pole suurem laevade ja kaatrite sõiduhooaeg veel alanud. Hommikul valitsevad veel prisked külmakraadid.

“Eks aastad on väga erinevad. Tänavu nagu ei olnudki eriti jääd ning veel detsembris käisime kaatriga saartel. Meri oli ka terve talv vaba,” ütleb Viimsi vabatahtlik merepäästja Elinor Kimmel. Ta lisab, et vaevalt enne 1. maid suurem hooaeg üldse algab, sest ootamatu talveilm on visa taanduma.

Kuidas sai Elinor Kimmelist vabatahtlik päästja ning mereohutuse õpetaja? Naine räägib, et on pärit Tartust ning sattus aastal 2003 Londonist naastes elama Tallinna. Seega puudus tal varane merekogemus. “Mingit krõksu ei käinud, et oleks kellegi päästnud või mind päästetud. Merearmastus algas minu elukaaslase hobist. Käisime tosinkond aastat tagasi värskeltsoetatud kaatriga merel. Olime ainsad, kes vist iga ilmaga välja sõitsid,” räägib Kimmel.

Aga päästjaid oli vähe ning alati pöörduti abi saamiseks Pirita sadamas baseeruva kaatrimeeskonna poole. Esimesed väljakutsed tulid aastal 2004. Kolm aastat hiljem jättis Kimmel oma põhitöö sinnapaika ja hakkas mereturismiga tegelema. Ta hakkas kaatrit välja rentima ning üritusi korraldama. “Siis sai ostetud esimene päästekaater, läbitud koolitus ning karussell läks käima. Aastatel 2007-2008 oli buumiaeg ja iga endast lugupidav mees ostis kaatri. Aga merel ei osatud midagi teha,” meenutab ta.

Aastal 2007 oli vabatahtlikel merepäästjatel kokku 35 väljakutset või abipalvet. Mullu 2016 aastatl oli Viimsi vabatahtlikul merepäästel 20 väljakutset.

Raske ja ohtlik

Suurim päästeoperatsioon eelmisel kümnendil oli juhtum, kui liinilaev Monica sattus Naissaare sadama lähedal madalikul merehädasse. “Aitasime kaatritega laevalt 50-60 inimest maha, viisime nad Naissaarele ja järgmisel päeval tagasi tugeva tuule tõttu mandrile,” meenutab Kimmel.

Kokku on Rohuneeme vabatahtlikud käinud merel inimesi või aluseid päästmas 188 korral (2016 aasta seisuga). Neil on aastast 2012 riiklike operatiiv- ja päästestruktuuridega leping, et osaliselt kulud kaetakse, kuigi siiski tuleb kokkuvõttes ise peale maksta. Vajadusel saab Merevalvekeskus vabatahtlikke päästjaid alati appi kutsuda. Tegutsemisala on Tallinna ja Muuga laht, Aegna, Naissaare ning Prangli ümbrus. Nimekirjas on 12 tegevliiget, neist pooled saavad suveajal kohe vajadusel välja sõita.

Watersport.ee kaatrite kaptenid ongi vabatahtlikud merepäästjad. Kuna Watersport.ee korraldab meresõite, mereohutuse koolitusi, siis on kiirem abi tänu klientidele võimalik.

Kimmel lükkab ümber müüdi, nagu oleks päästja tegevus ainult kaatriga merel lõbusõitmine ja aeg-ajalt mõne hädasolija aitamine. “Tegelikult juhtub ikka enamus õnnetusi halva ilmaga või hämaras“ räägib Elinor.

Blue Siriuse päästmine

Ta toob näiteks augusti 2013, kui Aegna saare lähedal läks madalikule kuunar Blue Sirius. Rohuneemest sõitsid kaatriga välja kaks päästjat, Kimmel jäi esialgu sadamasse. “Madalikul oli murdlaine, tuul 20 m/s, ja laine kuni 2,5 meetrit kõrge. Sellises olukorras on väga raske tegutseda ja oled ise ka ohus,” ütleb Kimmel. Õnneks päästeti kõik lõbusõidualusel olnud inimesed, laev jäi aga madalikule ning sai tormilainete käes tugevalt kannatada.

Kas ja kuidas naisvabatahtlik päästjaametiga toime tuleb? “Eks ta mõnele natuke ehmatav on, kui noor naisterahvas tuleb 12-kohalise kaatriga appi või on kaptenina kaatris. Aga ma olen karmi käega ja seletan, kuidas alusel käituda ning et päästevestid tuleb selga panna,” ütleb Kimmel.

Kümme aastat tagasi juhtus ka seda, et tema juhitud kaatrisse ei tahtnud keegi istuda. “Ja kunagi oli Pandju all juhtum, kus ma hüppasin päästeülikonnas vette, et ujuda hättasattunud laevani. Kui ma veest pea välja pistsin, siis hõikas pardalt keegi mees: “Appi, naisterahvad peavad sellist tööd tegema!”” meenutab ta.

TEAVE: Kuidas merel ja väikelaevadel käituda?
• “Kui inimesed lähevad väikelaevale, siis tuleks esimese asjana panna selga päästevest. Seda tuleb korralikult reguleerida, et ta ei oleks liiga suur ega tuleks seljast ära,” õpetab Elinor Kimmel. Vees ei saa enam vesti selga panna ning hädasolija võib uppuda.
• Kes lähevad kevadel esimest korda merele, neil tasub kaater või mõni muu alus korralikult hooldada.
• Telefonis olgu kiirvalimises Merevalvekeskuse number. 619 12 24. “See on kõige kiirem ja parem moodus abi kutsuda. Helistada võib ka numbrile 112, kuid see võib võtab see aega ning 2-4 minutit on päästmisel väga väärt aeg,” ütleb Kimmel.
• Kaatri paagid tankige alati kütust täis. “Mis sellest, kui näiteks Naissaarele ja tagasi sõites jäi eelmisel korral kütet üle. Seekord võib olla tuul ja laine vastu ning kütet kulub rohkem. See võib saada otsa mõnisada meetrit enne kallast või sadamakaid,” teab Kimmel.
• Merel sõites ei tohi minna hulljulgeks. Kui lähete sõitma, siis andke enda minekust ja orienteeruvast naasemiseajast lähedastele teada.
• Võtke kaasa ka laetud telefonid ning raadiosaatja ja võimlausel ka mereraadio. Alati olgu kaasas ankur, sätauled ja raketid ning muu nõutud päästevarustus.
• Vaata lisa: www.watersport.ee, www.kaptenimaja.ee ja www.tallinnsar.ee

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.