Saada vihje
ARVAMUS: Meie tegijad – kes nad on? (0)
Article title
Viskla kiikla.
Esmaspäeval, 26. novembril, saab 100 aastat Eesti kodakondsuse kehtestamisest. Loomulikult toimub siis tänavune kodanikuühiskonna nädal – Ühisnädal – juhtmõtte all „Sada aastat aktiivset kodanikku!“

26. novembrist 2. detsembrini toimuva Ühisnädala eesmärk on kutsuda üles inimesi märkama vabaühenduste panust meie ühiskonna arengusse, tunnustada kodanikuaktiivsust ja pealehakkamist.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on 1. oktoobri 2018 seisuga Eestis 22 557 mittetulundusühingut ja sihtasutust. Neist 802 on sihtasutused. Meil on kultuuri-, teaduse-, hariduse-, naiste-, lastekaitse-, lasteorganisatsioonide-, loomade-, loodushoiu-, spordi-, inva-, haiguste-, elukutsetepõhised jne jne ühendused, mis näitavad kodanikuühiskonna laia spektrit.

Samas ei kirjelda MTÜde arv olukorda tõeselt, sest kuni 6 000 MTÜd on hinnanguliselt passiivsed. Nad ei ole registrist kustutatud, kuid ei tegutse ajutiselt või alaliselt. Nii on MTÜde ja SAde arv pigem kvantitatiivne näitaja, mis ei iseloomusta kodanikuühiskonna institutsionaliseerumise taset ega mitmekülgsust. Ühenduste aktiivse tegutsemise tunnuseks loetakse töötajate arvu ning majandusaasta aruande esitamist.

Kodanikuühenduse puhul on oluline, et see oleks vabatahtlik, nii liitumine kui eestvedamine. Oma tegevustega saame kujundada avalikku arvamust, olla sõltumatud presidendist, riigikogust ja valitsusest. Ühendused ei ole seotud äritegevusega, aga kui kasu saadakse, siis see investeeritakse ühistesse eesmärkidesse.

Vanimad on Naisliit ja skaudid

Eestis on ühendusi, mis on pea sama vanad kui meie vabariik: Naisliit asutati 1920, taastati 1989; skautide organisatsioon asutati 1919, gaidid 1920 ja taastati 1989; raamatukoguhoidjate ühendus tekkis 1923, taastati 1988 jne.

Võimekad eestvedajad ja ühendused tekivad seal, kus nende tegevust osatakse väärtustada.

Ühendused ja aktiivsed kodanikud tegutsevad aastaringselt iga päev igas Eestimaa nurgas, Ühisnädal annab võimaluse tuua esile kodanikuühiskonna tublimad tegijad, märgata ja tunnustada neid. Kodanikupäeva aumärgid annab siseminister pidulikul tänuüritusel üle 28. novembril, samal üritusel kuulutab kultuuriminister välja aasta kodaniku. 1. detsembril tunnustab president vabatahtlikke ja nende kaasajaid, 3. detsembril annab justiitsminister üle kodanikujulguse aumärgid.

Igas maakonnas toimub maakondlike arenduskeskuste eestvedamisel oma tunnustussündmus. Harjumaal kannab see nime Harjumaa aasta tegija.

Meie sädeinimesed

On rõõm tõdeda, et aasta-aastalt osatakse Harjumaal tegijaid üha rohkem märgata, neid tunnustamiseks esitada. Kõige pikema traditsiooniga, aastast 2003, on meie maakonnas Harjumaa Kodukandi eestvedamisel ellu kutsutud sädeinimeste tunnustamine. Kui 2015. aastal esitati sädeinimeseks 12 kandidaati, siis käesoleval aastal oli neid juba 27.

Sama võib öelda ka kodanikuühenduste märkamise kohta – 2015. aastal esitati kümme nominenti, sel aastal 21. Erakordselt suur – 17 – oli käesoleval aastal kandidaate aasta tegu auhinnale. Märgiline on see, et just EV 100 aasta puhul läks auhind Viskla küla kiiklale, kuhu loodi sada kiikumiskohta. Tunnustamise kategooriad on aastate lõikes muutunud vastavalt erinevatele koostööpartneritele, välja on antud eripreemiaid. Näiteks 2010. aastal tunnustati aasta saavutajat ja uut tulijat, 2015. aastal valiti üheskoos Harjumaa parimad Leader projektid.

Aasta tegijate tunnustamisel on pikka aega teinud koostööd Harjumaa Omavalitsuste Liit, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ning Harjumaa Kodukant, heaks partneriks oli aastaid Harju maavalitsus.

Tunnustussündmus, mis tavaliselt toimub novembris, on maakonna suurust arvestades igal aastal eri piirkonnas. Rõõm on tõdeda, et sündmuse läbiviimist toetab see kohalik omavalitsus, kelle piirkonnas tunnustuste üleandmist korraldatakse. Eelmisel aastal oldi Saku vallas Kiisal, sel aastal saadakse kokku Kosel.

Korraldajatel on hea meel kui kõik tegija tiitlid ei lähe ühte, vaid jagunevad erinevatesse omavalitsustesse. See näitab meie omavalitsuste tugevust, aga ka hoolivust, sest võimekad eestvedajad ja ühendused tekivad seal, kus nende tegevust osatakse väärtustada.

Demokraatia alustala on tugev kodanikuühiskond, rohujuure tasandi initsiatiiv näitab demokraatia kvaliteeti. Vabadus pole iseenesestmõistetav, seda peab oskama hoida ja tuleb hoida!

Aitäh kõigile, kes märkavad ja hoolivad!

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.