Saada vihje
Mehhiklanna valmistub Eestis ülikooliks (0)
800 000 elanikuga Saltillo linnast pärit Emma Tamez Montero elab tänavu augustist Rae vallas ning õpib YFU vahetusaasta raames pealinna kooli 11. klassis.

Milline on Sinu kodulinn?

Saltillo on umbes kaks korda suurem kui Tallinn. Kohalike jaoks keskmise suurusega linn Põhja-Mehhikos.

Mis koolis sa oma kodumaal õppisid?

Monterrey keskkoolis. See on üsna suur, kuna ühe katuse all on nii keskkool kui ka ülikool ning selle harud asuvad riigi eri paigus. Saltillos asuv ülikoolilinnak on tegelikult üks väiksemaid. Näiteks kaheteistkümnendikke õppis minu koolis umbes 200.

Millal otsustasid minna välismaale õppima?

Mul oli see mõte juba põhikoolis tekkinud. Ma oleks tahtnud välismaale minna juba õpingute ajal, kuid see olnuks keeruline teistsuguste koolisüsteemide tõttu. YFUst kuulsin ma ülikooli vahendusel, uurisin asja pisut lähemalt ning nende pakutav vaheaasta sobis mulle.

Kas riigi said sa ise valida?

Jah, kuigi ma kõiki valikuid täpselt ei mäleta. Seal olid vist Saksamaa, Rootsi, Šveits. Need meenuvad mulle praegu.

Need on ju suured riigid, miks ikkagi Eesti?

Sellele on raske vastata. Lõpuks jäidki sõelale Rootsi ja Eesti ning kui täiesti aus olla, siis ma ei oskagi ühte põhjust välja tuua. Eesti kasuks rääkisid paljud pisiasjad ning tegelikult on teil ajalooliselt Rootsiga paljugi ühist.

Kuidas sul eesti keele õppimine edeneb?

Eks algus on ikka raske, aga ma loodan, et asi läheb paremaks. Inglise keelt olen ma tunduvalt kauem õppinud, aga sellest hoolimata tahaksin loota, et jõuludeks suudan juba üpris heal tasemel eesti keeles rääkida.

Tundides saad räägitust ilusti aru?

Enamasti küll. Näiteks reaalainetes on paljud sõnad väga sarnase sõnatüvega ning mõned erinevused jäävad kiiresti meelde. Eesti keele ja kirjanduse tunnid on aga rasked, sest neis saan ma räägitust väga vähe aru.

Sa tegeled siis millegi muuga?

Üldjuhul ma ikkagi kuulan ja katsun räägitust aru saada. Näiteks ajalootunnis antakse meile tihti töölehed, mida saame koos täita.

Millise esmamulje jättis Eesti sulle?

Esimese asjana jäi mulle maastik silma. Minu kodulinn asub mägises piirkonnas. Saltillo ise paikneb küll orus, aga linna ümbritsevad mäed ning ma olin sellega juba harjunud. Siin näed igas suunas väga kaugele ning minu jaoks on see kahtlemata midagi uut.

Sa ju tead, et me kutsume 318 meetri kõrgust küngast mäeks?

Jah, meie mõistes oleks see muhk.

Eestlaste puhul räägitakse stereotüübist: külm ja suletud. Mida sa sellest arvad?

Ma usun, et see sõltub ikkagi inimesest. Mina olen kohanud nii tagasihoidlikumaid, kellega on keerulisem suhelda, kui ka väga avatud inimesi. Bussiga sõites on erinevus märgatav, sest reisijad on lihtsalt palju vaiksemad. Räägitakse vaiksemalt ning mitte nii väljendusrikkalt, kuid ma usun, et selle taga ei peitu suletus ja jäisus, vaid sedasi ollakse harjunud suhtlema.

Nii et võõrastega suhtlemine on Mehhikkos tavaline?

Ma ütleks küll. Eestis olen paaril korral võõra poole tänaval pöördunud. Näiteks siis kui ma ära eksisin ja vajasin juhiseid. Praktilistes küsimustes peamiselt.

Oled sa siin ka uusi sõpru kohanud?

Ikka. Enamasti on nad kas minu klassist või koolist, aga ka teiste vahetusõpilastega saan ma tihti läbi.

Mida sa teadsid Eestist enne siia tulekut?

Kui aus olla, siis üsna vähe. Loomulikult teadsin, kus Eesti asub ning et linnad on enamasti väga väikesed. Olin kuulnud ka ilusast loodusest, eelkõige metsadest. Pisut tundsin ka ajalugu, kuna olin selle kohta lugenud enne saabumist. Sama kehtib ka eesti keele kohta. Siinsetest külmadest talvedest on mind juba hoiatatud!

Mida põnevat oled sa siin ise avastanud?

Ma olen külastanud mõningaid kohti, aga tegelikult on Tallinn minu jaoks kõige põnevam. Mulle meeldib eriti vanalinn, kuna ka Santillos on sarnane linnaosa, mis mulle vägagi meeldib. Ma pean silmas just vanu maju ja arhitektuuri, mitte munakividest tänavaid. Selles osas on Tallinn ja Santillo ikkagi erinevad.

Mida teavad sinu uued klassikaaslased Mehhikost?

Väga vähe. Peamiselt teatakse seebioopereid ning üht-teist rahvusköögist.

Oled sa ise ka nende vaataja?

Ei ole, kuigi Annike (vahetusema – K.T.) vaatab neid. Minu jaoks on see üsnagi huvitav, kuna kodus ei vaata ma neid kunagi. Tegelikult ei vaata ma üldse väga palju televiisorit. Mulle meeldivad mõned üksikud briti ja ameerika seriaalid ning ega noored üldjuhul seebikaid ei vaatagi. Neile pakuvad huvi ikka sport ja filmid.

Milline on su igapäevaelu Eestis?

Nagu kodumaalgi. Hommikul ärkan üles ja lähen kooli. Tõsi, harjumatu on see, et koolipäevad kestavad kolme-neljani pärastlõunal, mitte kella kaheni nagu Mehhikos. Pärast tunde olen koos sõpradega või käin tantsutrennis. Mõnikord tulen varem koju, misjärel söön õhtusööki, vaatan televiisorit ja lahendan oma koduseid ülesandeid.

Millised ained Sulle koolis enim meeldivad?

Kõige rohkem meeldib mulle ajalugu. Sotsiaalained on mulle alati meeldinud ja mul on väga hea meel, et tundides räägitakse just Eesti ajaloost, mitte maailma ajaloost, kuna seda tean ma juba niigi. Mul on selline tunne, et ajaloo tundmine on kõige parem viis kohalike elanike mõistmiseks.

Kui kaua Sa siin viibid?

Vahetusprogramm lõpeb suvel, aga ma pean millalgi koju minema, et osaleda ülikooli sisseastumiseksamitel. Tegelikult olen ma keskkooli juba lõpetanud ning otsustasingi siin vaheaasta võtta, kuna teatud põhjustel polnud mul võimalik veel ülikooli õppima asuda. Siin käin 11. klassis, sest lõpuklassis valmistutakse juba riigieksamiteks.

Kas me saaksime mehhiklastelt midagi õppida ja vastupidi?

Mehhiklased võiksid eestlastelt organiseeritust õppida. Paljud asjad toimivad mingil moel mitte seepärast, et inimesel oleks mugav, vaid kuna sedasi ollakse harjunud asju tegema. Eestlased võiksid ennast julgemalt väljendada, aga see on puhtalt minu arvamus.

Kas Sa plaanid ka tulevikus mõnes välisriigis õpinguid jätkata?

Ma loodan küll. Ülikoolis, kuhu ma kandideerin, on niisugune võimalus täitsa olemas. Üldjuhul on see pisut keeruline, kuna sa pead oskama võõrkeelt. Siin tulebki inglise keele oskus mulle kasuks. Vähemalt ühe semestri soovin ma kindlasti välismaal õppida.

Kas Sa arvad, et välismaal käimine on saamas noorte seas tavaks?

Ma usun, et see sõltub inimesest. Mõned püsivad terve elu ühes riigis, teised reisivad kogu aeg. Ma olen kohanud inimesi, kes elavadki seljakotist ning liiguvad kõikjal ringi. Niisugune elustiil on levimas, aga minu hinnangul pole see veel päris tavaline.

ANNIKE KOORTS
Emma vahetusema

Kuidas sai teist vahetusema?
Mu kolleeg on programmis pikka aega olnud ja ta rääkis, et sel aastal on palju lapsi tulemas, kuid peredest on puudus. Otsustasin, et sobiv koht on mul olemas, kirjutasin avalduse ning pärast mõningaid formaalsusi tänavu 20. augustil kohtusimegi.

Kas võtaksite tulevikus taas vahetusõpilase enda juurde?
See mõte on peast läbi käinud, aga enne tuleb ikkagi perega läbi rääkida. Ei ole nii, et ise otsustan ja nii ongi. Eks vaatame, mis elu toob. Mina olen sellele mõttele alati avatud.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.