Saada vihje
Manivald Kasepõld andis oma panuse iseseisvuse taastamisse (0)
Kui riigipöörajad Moskvas 19. augustil 1991 võimu enda kätte üritasid võtta, there oli Manivald Kasepõld nii Kaitseliidu kui selle Harju maleva juht. Riigipöördekatsest kuuldes võttis ta Makarovi püstoli ja sõitis Žiguliga Tallinna Eesti vabadust kaitsma.

Kaitseliit taastati 17. veebruaril 1990 Järvakandis. Esimeseks ülemaks valiti Kalju Eller. Kasepõld sai Kaitseliidu juhiks sama aasta 10. novembril. Paar kuud varem, viagra order 9. augustil, oli ta saanud organisatsiooni Harju maleva pealikuks.

Augustis 1991 kuulus Kaitseliitu juba tuhandeid inimesi, neist Harju malevasse 600-700. Meestel olid oma torud: kellel siledaraudne jahipüss, kellel Teise maailmasõja aegne või vanemgi nõukogude, saksa, inglise või soome relv.

Kaitseväe vorme valmistati ise vanade lõigete järgi, kanti liivakarva nõukogude afgankat, aga ka üksikuid laigulisi ameerika mundreid. Väljaõpe oli algjärgus.

Ilma hirmuta

Kui Kasepõld 19. augusti varahommikul raadiost kuulis, et Moskvas käib riigipööre, sõitis ta kiiresti Tallinna. “Oli vaja kaitsta saavutatut. Mingit hirmu ega kartust ei saanud endale lubada,” ütles ta.
Kasepõllul oli Kaitseliidu käesidemega ameerika sõjaväevorm ja Makarovi püstol. Kiivrit ega kuulivesti Kaitseliidu ülemal polnud.

“Kõigepealt organiseerisin ruumid, kuhu staap paigutada. Võtsin ühendust valitsuse liikmetega ja Arnold Rüütliga. Nendega oli pidev infovahetus ja olukorra alanüüsimine,” rääkis Kasepõld.

“Siis oli mul võimalik raadiomajja sisse minna ja läbi raadio anda edasi informatsioon kaitseliitlastele, et nad tuleksid Tallinnasse ja asuksid pealinna kaitsma,” meenutas Kasepõld.
Kasepõllu üleskutse peale tuli Tallinnasse 800-900 kaitseliitlast. Tuldi bussidega, tuldi veoautodega ja ka oma autodega. Kaitseliitlased asusid telemaja, Toompea ja partei keskkomitee hoone valvele.

Augustiputši ajal Eestil oma sõjaväge veel ei olnud, polnud ka politseid. Miilitsa osas polnud Kasepõllu sõnul teada, kelle poole need mehed jäävad, kui olukord muutub kriitiliseks.

Dessantväelased tänaval

Eestis paiknevad nõukogude armee üksused väeosade territooriumilt välja ei tulnud. Pihkvast saadetud dessantväelased sõitsid siiski Tallinna välja. 20. augustil liikusid dessantväelased tankettidega läbi linna.

Kaitseliitlastele anti käsk provokatsioonidele mitte alluda. “Kuigi oli selliseid mehi, kes oleksid kohe tahtnud loopida süütepudeleid tankettidele,” ütles Kasepõld.

Must stsenaarium nägi ette, et tänavad blokeeritakse veoautodega . “Ja siis tänavatel hävitatakse need nõukogude tanketid,” ütles Kasepõld. Nii kaugele sündmused õnneks ei arenenud.

Rahvas pakkus kaitsjatele süüa. “Võileibadega tuldi. Mida keegi sinna võileiva peale pani, sõltus sellest, mis tal seal kodus hetkel oli,” meenutas Kasepõld.

Magada said kaitseliitlased vahetuste kaupa koolimajades ja Kaitseliidu ruumides. Staap paiknes Raua tänaval Tallinna 21. Keskkooli hoones.

Info augustiputš ebaõnnestumise kohta sai Kasepõld 21. augusti õhtul Kadriorust. “Oli ülev tunne, et Eesti on iseseisev riik nüüd ja et ainult paremuse poole saab kõik minna,” ütles ta.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.