Saada vihje
Majanduskasvust (0)

Majandusarengus on ikka niimoodi, generic et kiire kasvu perioodid vahelduvad aeglasema kasvu perioodidega. Üheks võtmeks, capsule mis tooks riiki rohkem kapitali, here samal ajal parandades võimalikult paljude inimeste elujärge, on eksport. Siiski peame tõdema, et inimmahuka ja odava tootmise jaoks ei ole Eestis kunagi piisavalt ressurssi. Samas suurema lisandväärtusega teenuste loomist saab aga alustada vaid mõne inimesega ilma suurte kapitalimahutusteta.

Heidame pilgu korraks minevikule. Harju maakond koos Tallinnaga on olnud viimase 21 aasta jooksul maakondadest kõige suurem eksportija, andes sel ajaperioodil 59–69 protsenti Eesti koguekspordist. Teisel ja kolmandal kohal olevad Ida-Viru ja Tartu maakond on sel perioodil andnud vastavalt 6–13 ja 4–8 protsenti Eesti ekspordist.

Eriti kiire ekspordikäibe kasv toimus aastatel 2010–2011, kus kahe aasta jooksul suurenes Harjumaal käive 3,5 miljardi euro võrra. Samal ajal teistes maakondades oli ekspordikäibe kasv kokku 1,4 miljardi eurot. Samal perioodil loodi Harju maakonnas eksportivaid majandusüksuseid juurde üle 1200, teistes maakondades kokku vaid üle 600.

Millised on siis võimalused ekspordi kasvatamiseks nii Harjumaal kui Eestis tervikuna? Meie riik on maailmas laiemalt tuntud kui e-tiiger. Siin on meie väiksus eeliseks, mida saame kasutada oluliste ideede elluviimiseks. Näiteks on viimastel aastatel on hakatud üha enam nägema e-kaubandusest tulenevaid positiivseid mõjusid. E-kaubandus võimaldab ettevõtjatel pakkuda oma tooteid ja teenuseid väiksema kuluga ja seeläbi suurendada müüki nii siseriiklikult kui ka piiriüleselt. Siin võib olla üks veel üsna vähekasutatud potentsiaal ekspordimahtude suurendamiseks.

Näiteid omavaldkonna „tiigritest“ võime leida üle maailma. “Aasia tiiger” Singapur, mis on pindalalt Hiiumaast väiksem, kuid enam kui nelja miljoni elanikuga riik, on kindlasti üheks heaks eeskujuks. Singapuri majandus kasvas perioodil 1960–1999 keskmiselt kaheksa protsenti aastas. Singapuri edu toetub kolmele sambale. Esiteks väga dünaamiline riigijuhtimine – valitsus teeb pikaajalised plaanid ja viib need väga efektiivselt ellu. Teiseks paindlik inimressurss – alates 1970. aastast on Singapuris kõvasti inimestesse investeeritud. Kolmandaks välismõjud – väikese avatud riigina sõltub Singapur paljuski regiooni käekäigust ning USA, Hiina, Jaapani ning Euroopa Liidu juhitava maailmamajanduse arengust. Usun, et ka Eestil kindlasti võimalus end maailmas veelgi enam nähtavaks teha, hoolimata meie väiksusest.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.