Saada vihje
Madis Müller: raha küll odavneb, aga laenama me ei kutsu (0)
Eesti Panga asepresident Madis Müller.Eesti Panga asepresident Madis Müller. 
Märtsi alguses alustasid euroala riikide keskpangad riikide ja rahvusvaheliste institutsioonide võlakirjade kokkuostu. Mis eesmärgil seda tegema hakati ja kuidas mõjutab võlakirjade kokkuost meie majanduslikku olukorda – riigi, health ettevõtte ja indiviidi tasemel?

Maakonnalehe küsimustele vastab Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Tulite just Frankfurdist, tipp-pankurite nõupidamiselt Euroopa Keskpangas. Samal ajal kui teie nõu pidasite, näitasid telekanalid, mis toimus väljaspool Euroopa Keskpanga seinu, Frankfurdi tänavatel. Ja see pilt polnud sugugi meeltülendav – demonstratsioonil, mis oli üle kasvanud massirahutuseks, süüdati autosid, loobiti politseinikke munakividega, lõhuti vaateaknaid. Kas ei tekkinud tunne, et see finantspoliitika, mida tegite sadade turvameeste valvates ja kaitsvate pangaseinte taga, on läbi kukkunud, euroala laguneb?

Madis Müller: Kindlasti ei tundnud ma, et euro või euroala oleksid ohus. Viimase finants- ja majanduskriisi tulemusena on paljude riikide valitsused sunnitud tegema valusaid otsuseid, kärpima palku, pikendama pensionile mineku iga, tõstma makse. Tahes-tahtmata on seeläbi osa inimesi kaotanud, mõned lausa hammasrataste vahele jäänud. Demonstrandid nende inimeste vaateid väljendasidki. Ja küllaltki ekstremistlikult. Keskpanga seinte vahel euroalade pangajuhtide nõupidamisel arutatigi, kuidas majandust elavdada. Et rahapoliitika vastu ekstreemselt meelt väljendavaid inimesi võimalikult vähe oleks. Euroala keskpankade poolt juba astutud sammud stabiilsuse toetamiseks on olnud üsna ulatuslikud. Täna jutuks olev võlakirjade ost keskpankade poolt on viimane selles otsuste nimekirjas.

Kelle huve teenib võlakirjade ost? Mis kasu saab sellest tavakodanik või keskmine ettevõte?

Kõige üldisem vastus on: võlakirjade ost on meie kõikide huvides, sest selle abil muutub laenamine euroala ettevõtetele ja inimestele odavamaks. Euroopa rahapoliitika eesmärk on hoida hinnastabiilsust. See tähendab eelkõige, et hinnatõus ehk inflatsioon ei tohi olla liiga kõrge, peab püsima kahe protsendi lähedal. Samas on majandusele ohtlik hinnalangus – vastasel korral muutub võlgade teenindamine raskemaks, puudub motivatsioon investeerida, sest inimesed ja ettevõtted lükkavad oste edasi hinnalanguse ootuses.

Paraku on euroalal hinnad languses. Kas selle vastu ongi võlakirjade kokkuost?

Keskpanga esimene võimalus hindade odavnemise ehk deflatsiooni vastu on intressimäärade alandamine. See muudab raha laenamise odavamaks, elavdades seeläbi majandust. Paraku on seda juba tehtud ja intressimäärasid enam langetada ei saa, piltlikult öeldes on need nullis. Tuleb rakendada erakorralisi meetmeid. Ja selleks on võlakirjade kokkuost, mida euroalal kunagi varem tehtud ei ole.

Mis on võlakiri rahvusvahelises mõõtmes?

Rahvusvahelises mõõtmes on võlakiri samasugune dokument nagu võlakiri füüsiliste isikute vahel. Kelleltki laenates tuleb anda allkiri, et oled võtnud laenu. Ja hiljem see tasuda.

Mida tähendab võlakirjade kokkuost rahvusvahelises mõõtmes?

Võlakirjade ostmine selle alustatud programmi raames tähendab euroala keskpankade poolt riigi või rahvusvaheliselt aktsepteeritud institutsioonide – näiteks mitmete fondide, ka pensionifondide – väljastatud võlakirjade ostu.

Kas sisuliselt tähendab see raha juurdetrükki?

Ülekantud tähenduses võib ka nii öelda. Keskpangad nimelt maksavad nende võlakirjade eest emiteerides ehk andes välja uusi eurosid. Sellisel moel ringluses oleva raha hulga suurendamine peaks ka aitama üldise hinnalanguse vastu.

Millises ulatuses võlakirju emiteeritakse, kui suur on see “raha juurdetrükk”?

Euroalal trükitakse igas kalendrikuus juurde 60 miljardit eurot. See kestab poolteist aastat, järgmise septembrini.

Kui suur on see “juurdetrükk” Eesti jaoks?

Eesti osalus euroalas on 0,27%. Rahaliselt väljendudes peab Eesti Pank ostma igas kuus umbes 120 miljoni euro väärtuses võlakirju.

Mida tähendab see meie majandusele?

Raha laenamine muutub odavamaks ja see elavdab majandust. Euroala keskpangad ostavad investorite käest võlakirju ja see sunnib investoreid otsima, kuhu laekunud raha paigutada. Tulemuseks on odavamad laenud. Aga olulised on ka prognoositavad kõrvalmõjud: euro kurss teiste valuutade suhtes on pärast võlakirjaostude väljakuulutamist keskpankade poolt juba nõrgenenud. Et Eesti on avatud majandusega, siis paraneb selle tulemusel eksportivate Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Nii elavneb kogu Eesti majandus. Kasvame esmajoones ikkagi eksportides.

Mis mõju on “raha juurdetrükkimisel” eraisikule?

Kõneleksin “raha juurdetrükkimise” asemel ikagi võlakirjade kokkuostust. Eraisikuile on see mõju sammu võrra kaugem, tekib nii-öelda järelmõjuna. Eraisiku heaolu sõltub sellest, kuidas läheb ettevõtetel. Nii et iga inimene tunnetab võlakirjade kokkuostu mõju läbi majanduse elavnemise, sest majandus hakkab kasvama ja töökohti peaks seetõttu juurde tekkima.

Otsus, osta euroalal võlakirju, langetati juba varem. Kas mõningased mõjud on juba tunda?

Ajast, mil see otsus avalikustati, on euro kurss alanenud enam kui 10%. Seeläbi on ettevõtetel on lihtsam eksportida – ekspordi mõttes liiga kõrgeks hinnatud kohalik valuuta ei mõju hästi.

Kuidas mõjutab euro kursi nõrgenemine inimeste sääste, kes on hoiustanud eurod panka? Või soetanud kinnisvara. Kuidas muutub nende majanduslik seis?

Väga madalad intressimäärad on kindlasti kõrvalmõjuna toetanud finantsvarade – aktsiate ja võlakirjade hindu. Läbi pensionifondide omavad ka väga paljud Eesti inimesed finantsvara, nii et nende rahanduslik seis peaks paranema.Kinnisvara puhul mõjutavad varade väärtust kohalikud tegurid, seetõttu otsest seost kinnisvara hinna ja võlakirjade emissiooni vahel tõmmata ei saa.

Kui võlakirjade ost-müük on nii kasulik, elavdades majandust, miks siis Eesti riigiettevõtted võlakirju ei müü?

Eesti ettevõtete võlakirjadest võiksid kvalifitseeruda keskpankade ostuprogrammi tingimustele vaid kahe riigiettevõtte, Eesti Energia ja Eleringi omad. Nende kohta pole aga otsust veel tehtud. Seega teeb Eesti Pank asendusoste ja ostab rahvusvaheliste institutsioonide võlakirju. Eesti valitsuse jaoks ei peaks ka need keskpankade otsused olema põhjus võlakoormuse suurendamiseks. Oluline on muuhulgas märkida, et keskpank ei tohi võlakirju osta otse valitsuselt . Enne peab investor valitsuse võlakirja ostma ja alles seejärel võib keskpank järelturult osta kuni neljandiku võlakirja emissioonist.

Kas meie jutu kokkuvõtteks võib öelda, et nüüd, mil raha juurde trükitakse, taas inflatsioontekib, on nii eraisikul kui ettevõttel kasulik laenata raha, et see siis investeerida?

Eesti Pank ei ärgita kedagi laenama. Nagu riigi puhul, peab ka inimesel ja ettevõttel olema projekt, millele raha kulutada. Alles siis on mõtet laenu võtta. Aga kui on hea plaan, siis praegu on laenamise hind ajaloolises võrdluses odav.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.