Saada vihje
Maardus ja Keilas töötavad päästejetid (0)
Päästeamet tänavu kevadsuvel esimest korda kasutusele päästejetid. Kuuele Yamaha VX Deluxe jetile paigaldati vajalik lisavarustus ning muudeti need päästejetideks. Jetid paiknevad Jõhvi, Kunda, Muuga, Keila, Tõstamaa ja Kihelkonna päästekomandodes.

Päästeameti Päästetöö osakonna ekspert Erkki Põld ütles, et sel aastal on jetidega sõidetud juba kuuele sündmusele. Kõige rohkem ehk viiel korral on väljakutsetel käinud Muuga jett.
Muuga komandojuht Vjatseslav Portnik räägib, et kevadel saadud päästesõiduk on väga hea ja varustus vajalik.. “Aprillis võtsime jeti operatiivarvestusse. Toimusid ka õppused ning katsetused. Mehed proovisid erinevaid taktikaid ja võimalusi, sest meie komandole on merepääste täiesti uus teema. Peame teistest rohkem tuletama meelde seda, mis kunagi koolis õpitud,” ütleb Portnik.

Tänaseks on Muuga Yamaha juba käinud viiel sündmusel. Keila jetiga on tehtud üks päästesõit. Muuga komando jetiga on käidud abiks Jõelähtme vallas Neemel ja Kaberneemel ning ka Kuusalu vallas. “Suurim sündmus oli kannatanu otsing Kuusalu rannikul. Otsisime inimest, kes kukkus tõenäoliselt paadilt merre ja kadus. Neli tundi otsisime, kuid kahjuks tulutult. Andsime asja politseile üle,” meenutab komandojuht.

Päästelaud ja –parv

Tavalise päästeauto konksu otsas alusega veetavale Yamaha VX Deluxele lisatud tuled, täpne navigatsiooniseade ning päästelaud. “Laud on kinnitatud kohe jeti ahtrisse. Seome rihmad lahti, laud väänatakse teistpidi ja on kohe alus kannatanu päästmiseks veest. Üks päästja on roolis . Teine istub taga ja tegeleb kannatanuga,” näitab Portnik võimalusi. Kui merehädalisi on rohkem kui üks, siis läheb käiku päästeparv. See asub vasakul pool, eraldi metallkastis. Päästeparvel on kuus kohta. “Seda saab kinnitada koormarihmadega jeti tagaosale. Parve saab vedada jeti slepis,” lisab Portnik.

Jetil on veel tööriistakast, kus asuvad rihmad, poid ja pollarid. Muugalt välja sõitvev jetimeeskond riietatakse päästeülikonnad ning liimulikult on olemas ka päästevestid.

“Kiirus on jetil hea ja ulatud hea ilmaga kuni 90 km/h. Oleme sõitnud Pranglist Jõelähtme valla Koljunuki sadamasse kümne minutiga,” teab Portnik. Samuti saab uue sõidukiga võrreldes näitaks päästekaatriga paremini randuda. Ei ole vaja eraldi sildumiskohti ega suurt sügavust.

Ohtlik piirkond

Jetiga on sõidetud appi viiel korral. Kuid pidev treening ning koostegutsemise lihvimine jätkub ka augustis. “Harjutame pidevalt. Viimane kord treenisime koos Neeme vabatahtlikega. Klassis ei saa seda ette võtta. Augustis tulevad treeningud veel teisele ja kolmandale vahetusele,” teatab Portnik.

Tänavu sai Muuga komando endale ka uue päästeauto. Praegu harjutatakse sellega tegutsemist. Portnik ütleb, et Maardu päästjad töötavad Eesti ühes ohtlikumas piirkonnas. “Vana-Narva maantee ja mere vahel on suur sadam, terminalid ja tööstuspargid. Palju liigub tankereid ning kaubalaevu. Elanikke on siin piirkonnas koos Maarduga umbes 30 000, kellest paljud elavad Muugal suvilates. Aasta keskmine on umbes 500-550 väljasõitu,” räägib komandojuht.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.