Saada vihje
Maardu linnapea – Nikolai Vojeikin (0)
Midagi polekski nagu muutunud – kabinet on sama, mööbel on sama. Meeski kabinetis on sama. Ainult silt kabineti uksel kinnitab, et kohalike omavalitsuste valimised nii Maardu linnas kui linnavalitsuses midagi ka muutsid.

Üks sõna ukse kõrval olevalt sildilt on kadunud. Abilinnapea Nikolai Vojeikini asemel resideerub sama ukse taga nüüd linnapea Nikolai Vojeikin.
“See oli tõesti Georgi Bõstrovi soov, et ta senine linnapea kabinet talle alles jääks,” ei tee pea veerand sajandit avalikus teenistuses olnud Nikolai Vojeikin saladust. Alustas ta kunagi ammu Ida-Virumaal, siis oli 18 aastat Harju maavalitsuse sisejulgeolekunõunik, tõusis sealt kolm aastat tagasi Maardu abilinnapeaks ja istus nüüd – 62-aastaselt – linnapea toolile. Oma endises kabinetis.
“Nii me Bõstroviga kokku leppisime,” kinnitab Maardu linnapea Nikolai Vojeikin veel kord. Teisiti poleks saanudki. Valimised võitis valimisliit Maardu, mille esinumbriks oli 24 aastat linna juhtinud Georgi Bõstrov. Valimisliit sai volikogus 13 kohta 21-st, kaotas eelmiste valimistega võrreldes küll 2 kohta, aga säilitas kindlalt ainuvõimu. Suurim teene selles oli endisel Maardu meeril Georg Bõstrovil oma 1038 valija toetushäälega. Kas on siis Maardus midagi muutunud?
“Maardu üks fenomene heas mõttes on see, et linn areneb nii majanduslikult kui poliitiliselt stabiilselt, järjepidevalt. Eelarve kasvab, töötuse protsent on 2,5,” ütleb Vojeikin.

Õpetajatele palgatõus

Eelarve kasvu on näha linna heakorrast ja investeeringutest. Eelmisel aastal valmis kunstmuruga staadion, rekonstrueeriti vabaajakeskus, renoveeriti lasteaed Sipsik, ehitati kilomeetreid kergliiklusteid.
“Kindlasti muutub midagi linna juhtimises. Muutub juhtimise stiilis,” ütleb vastne meer. Täiendab siis: “Mina olend rohkem meeskonnamängija. Kabinetivaikuses meisterdatud “viimase instantsi tõe“ vastu on mul krooniline allergia.“
Kõige kõrgemad otsused linnas langetatakse ikkagi poliitilise võimu poolt. Ja kõrgeimaks poliitiliseks võimuks on volikogu. Seda juhib endine linnapea Georgi Bõstrov.
Ometi võib ka stiili muutes midagi muuta. Näiteks linna eelarve piires.
“Selle aasta eelarve on suunatud rohkem inimese poole. Suuremast eelarvest tahame kõigi linna palgal olevate inimeste, eelkõige pedagoogide, nii kooli- kui lasteaiaõpetajate palka tõsta. Palgad tõusevad keskmiselt kuus kuni seitse protsenti,” lubab Nikolai Vojeikin.
Maardu linn on ainuke omavalitsus Harjumaal, kus käesoleva aasta eelarve juba eelmise aasta lõpus, 20. detsembril, vastu võeti. Nii et palgatõusu lubaduses kahelda ei maksa.
“Märtsis-aprillis teeme veel positiivse lisaeelarve,” lubab linnapea.

Põlvkondade maja

Kuigi läinud aasta oli Maardule hea, oli see suurele naabrile Tallinnale veel parem. Tallinna linna elanike arv kasvas ligi 10 000 elanikku, Maardu elanike arv langes aga 450 inimese võrra.
“Ega need inimesed kuskile siit läinud ei ole. Elavad ikka meil, ainult on registreerinud ennast nüüd Tallinna kodanikuks,” kinnitab linnapea. Maardu pole suur linn. Kõik on avalik ja teada.
“Eks see tasuta ühistranspordi “teene” ole,” on meer kindel. Vastukaaluks plaanib Maardu avada oma kodanikele tasuta bussiliini Tallinnasse. See aitaks ehk pidurdada elanike äravoolu.
“Ka Harjumaa Omavalitsuste Liit peaks olema aktiivsem, elanike äravool on ju kõigi linnalähedaste omavalitsuste viimase aasta probleem,” ütleb Vojeikin. Maardu üksinda selle vastu ei saa. Töögrupp probleemile lahenduse leidmiseks Maardus töötab – analüüsitakse ühistranspordi kasutamist. Üks asi on aga analüüsida, teine ühiselt koos teiste omavalitsustega neid tulemusi rakendada. Selleks tuleb teha koostööd. Seda peab Nikolai Vojeikin oma tugevaks küljeks. Koostööd kolleegidega. Kõigil tasanditel.

“Muuga aedlinna oleme rajanud vee ja kanalisatsioonitrassi, korda teinud kümneid kilomeetreid tänavaid, rajanud kergliiklusteid, elektriliine, toonud sinna Maxima kaupluse. Nüüd tahame sinna ehitada lasteaia ja “põlvkondade maja”,” kõneleb linnapea lähiplaanidest. “Põlvkondade maja” tähendab midagi külakeskuse laadset. Kohta, kus erinevas vanuses, erinevate huvidega inimesed saaksid toimetada. Nagu ühes korralikus külakeskuses kunagi.
Et Muuga asub Viimsi, Pirita, Jõelähtme ja Maardu vahel, siis loodab Maardu linnapea “põlvkondade keskuse” rajamisel jällegi koostööle. Nagu ka spordiväljakute rajamisel sellesse kanti.
Nii loodab linnapea, kes tugeva kogukonnatundega Maardu valijale pole ještšhjo ne svoi parin, saada linnale ja igale tema kodanikule omaks.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.