Pühapäeval tähistas Keila-Joa mõisas oma juubelit näitleja, laulja, muusik, tõlkija, kes on küll päritolult vürst, aga muidu “maailma kõige normaalsem mees” Peeter Volkonski.

Külalisi oli vastrenoveeritud uhke mõis täis. Oli Hiina saatkonna esindaja, Gruusia saatkonna esindaja, aga ka meie enda Riigikogu liige Juku-Kalle Raid. Muusikutest-ansamblikaaslastest Riho Sibulast, Peeter Vähist, Hardi Volmerist, Toomas Lungest ja teistest rääkimata. Loomulikult olid ka näitlejad tugevate tegijatega esindatud – õnnitlema olid tulnud Merle Karusoo, Anu Lamp, Inga Lunge ja palju-palju teisi. Oli/on juubilar Peeter Volkonski ju tegev paljudes kultuurivaldkondades.

Peale seda, kui mõisa omanik Andrei Dvorjaninov oli vürstlikult riietatud Volkonski ja tema meeldivas tagasihoidlikus roosas kostüümis abikaasa saali külaliste ette istuma juhatanud, sai esimesena sõna juubilari ema, poetess Helvi Jürisson. Loomulikult läksid meenutused lapsepõlvemaadele. Poetess arvas, et ei peaks tähistama ainult poeg Peetri 60. juubelit, vaid ka loomingulise tegevuse 55. aasta algust. Viieaastaselt hakkas Peeter muusika vastu tõelist huvi tundma.

Järgmisena sõna saanud Riigikogu liige Juku-Kalle Raid täpsustas, et lisaks loomingulise tegevuse algusele peaks tähistama ka juubilari joomingulise tegevuse 45. aastapäeva. Hardi Volmer luges ette originaalpoeemi “Suur Peeter”, mis küll natuke sarnanes Juhan Smuuli kirjutatud poeemile “Suur Lenin”. Kunagised ansamblikaaslased Riho Sibul, Peeter Vähi ja Toomas Lunge meenutasid Rosta Akende ja Propelleris tehtud tegusid, Merle Karusoo aga õpinguaastaid lavakunsti kateedris.

Mõisaomanik Andrei Dvorjaninov peo korraldaja ja eelviimase esinejana võttis kiidukõned – üritus oligi tituleeritud Volkonski kiidukõnede festivaliks – kokku sõnadega: Peeter Volkonski on olnud omaette kultuurinähtuseks mitmele põlvkonnale.

Siis sõna saanud juubilari abikaasa, psühhiaater Maria Volkonskaja võttis aga kõik ülistuskõned kokku ühte lausesse – tegu on maailma kõige normaalsema mehega.