Linnamäe hüdroelektrijaam keskonnaametnikel pinnuks silmas (0)
Jõelähtme vallas Jägala jõel asuv Linnamäe hüdroelektrijaam (HEJ) tähistas hiljuti 90. sünnipäeva. Värvika minevikuga suurehitise tulevik on aga praegu lahtine ning ühe võimalusena kaalutakse ka tammi lammutamist ning paisjärve likvideerimist.

Põhjus, miks Linnamäe HEJ on sattunud lammutamisohtu, on järgmine – nimelt kuulub Jägala jõgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemispaigana kinnitatud veekogude nimekirja ning veeseaduse järgi peab veekogule ehitatud paisul tagama kaladele läbipääs nii üles- kui allavoolu.

“See jätab Linnamäele kaks alternatiivi: kas lõhkuda tamm ja lõpetada paisutamine või tagada siirdekalade läbipääs tammist,” ütles Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik.

Kalade läbipääsuks on teoorias ka muid võimalusi kui tammi lõhkumine. 2011. aastal koostas Eesti Energia Linnamäele kalatrepi rajamise eelprojekti ja esitas kaasrahastamise taotluse Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Kuivõrd aga kalateadlased ja ametnikud polnud veendunud, et kalatrepp annab soovitud tulemuse, jäi see idee teostamata.

Luba lõppeb juulis

Linnamäe suurehitis kuulub tegelikult Jõelähtme vallale, kes on Eesti Energiale andnud 99 aastaks sealse hoonestusõiguse jõe paisutamiseks ning hüdroenergiast elektri tootmiseks.

Kuigi kalatrepp jäi rajamata, sai Eesti Energia keskkonnaametilt vee-erikasutusloa ning selle alusel jätkati Linnamäel elektri tootmist. Viimati pikendas keskkonnaamet vee-erikasutusluba möödunud aasta lõpus ning see kehtib käesoleva aasta juulini.

Eesti Energia taastuvenergia ja väiketootmise juht Innar Kaasik ütles, et siiani on ettevõte kõik vee-erikasutusloa nõuded täitnud. “Juulikuuni on meile luba antud ja peame mõtlema, mis peale juulit edasi saab,” lausus ta. “On ju jaam 99 aastaks vallalt rendil ja Eesti Energia on selle oma rahadega taastanud. 2,1 miljonit eurot läks see maksma.” Ajaloolise hoone koos tammiga taastas ettevõte 2002. aastal.

Nüüd ollakse Kaasiku sõnul jõutud olukorda, kus enne otsuse tegemist tuleks kaaluda – kohaliku kogukonnaga arvestades tuleks säilitada nii tamm kui paisjärv, sest kohalike jaoks on tegu olulise puhkepiirkonnaga, lisaks käib Linnamäel palju turiste.

Teiselt poolt peavad kalateadlased Jägalat oluliseks lõhejõeks. “See olulisus väljendub täna aga vaid sõnades, sest ühtegi põhjalikku uuringut pole tehtud,” märkis Kaasik. “Ükski Eesti kalateadlane pole nii kaua elanud, nagu elektrijaam ja paisjärv on siin olnud, ja seega ei oska keegi ka öelda, kui palju siin lõhelisi oli ja kui palju nad siin kudesid.”

Vald toetab ettevõtet

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ütles, et vald on Eesti Energiaga selgelt ühel meelel. “See objekt ei ole vaid valla jaoks tähtis, vaid üle-eestilise tähtsusega, võiks öelda, et isegi rahvusvahelise tähtsusega,” lausus ta. “Väga paljud turismigrupid, kes käivad Jägala joal, käivad ka siin.”
Tegemist on Eesti suurima hüdroelektrijaamaga, mis on pälvinud mitmeid auhindu (1920. aastatel näiteks Eesti kauneima tööstusehitise preemia).

Innar Kaasiku sõnul on tegu Eesti ainsa “tõelise” hüdroelektrijaamaga. “Linnamäe on oma betoonehitiste ja kõrguste vahega sõna otseses mõttes hüdroelektrijaam. Me ei saa rääkida hüdroelektrijaamast näiteks Pärnu jõel, kus kõrguste vahe on vaid paar meetrit,” märkis ta.

Valla ja Eesti Energiaga on omakorda nõus ka muinsuskaitseamet. Vastuses keskkonnaameti palvele anda seisukoht vee-erikasutusloa andmisest keeldumise korralduse eelnõule märkis muinsuskaitseamet, et nemad peavad Linnamäe HEJ-d arhitektuuri- ja kultuuriloolisest aspektist väga väärtuslikuks, mistõttu peetakse vajalikuks selle säilitamist. Muinsuskaitseameti Põhja-Eesti järelevalveosakonna juhataja Peeter Nork lisas, et praegune elektrijaam on ehitatud algsel eeskujul ning pälvinud samuti väärilist tunnustust. Kalade rändetingimuste parendamiseks toetab amet sellist lahendust, millega säilivad nii Linnamäe paisjärv kui HEJ kompleks.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Taimar Ala aga ütles Harju Elule, et kuivõrd Linnamäe pais ei ole muinsuskaitsealune objekt, ei pea keskkonnaamet vee-erikasutusloa taotluse menetlemisel vajalikuks muinsuskaitseametiga täiendavaid läbirääkimisi pidada. “Kuivõrd muinsuskaitseamet on taotluse menetlemise protsessi kaasatud, on keskkonnaametile muinsuskaitseameti seisukohad teada,” ütles Ala.

Pöördumine ministrile

Et keskkonnaamet järgib rangelt seadust ning ei kipu oma nõudmistes järele andma, koostasid Jõelähtme vallavalitsus ja Eesti Energia ühispöördumise keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele. Selles tehakse ministrile ettepanek loobuda Jägala jõe taastamisest lõhejõena. Kui minister tõesti otsustab ettepanekut toetada, ei peaks tagama ka kalade läbipääsu ega likvideerima paisjärve.

Innar Kaasiku arvates piisab täiesti sellest, mida Eesti Energia on viimased 11 aastat teinud – kevadeti lastakse vette 5000 noort lõhet, teisisõnu taasasustatakse jõge. Kaasik märkis, et kaladele läbipääsu loomine ei pruugi tagada kalapopulatsiooni kasvu. “Oleme nõus jätkama kalade asustamist ja võib-olla ongi see looduse jaoks kõige parem variant,” ütles ta.

Temaga nõustub ka vallavanem Umboja. “Kui siit pais maha võtta, siis ülesvoolu umbes kahe kilomeetri pärast tuleb ju Jägala juga vastu. Sealt ei saa kalad kuidagi üles,” märkis ta. “Võimalik kudealade maht on sellel lõigul seega väga piiratud.”

Taimar Ala sõnul otsustab valla ja Eesti Energia ettepaneku asjakohasuse üle ainult keskkonnaministeerium.
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp ütles Harju Elule, et tõenäoliselt on pilt selge järgmise nädala lõpuks.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.