Saada vihje
Linnad ja vallad võitlevad riigigümnaasiumi pärast (0)
Juuni lõpuks peaks haridus-ja teadusministeeriumis olema selge, patient kuhu rajatakse Harjumaal riigigümnaasiumid. Kuigi oluliseks on valiku tegemisel ka omavalitsuste arvamus, määrab palju märtsi lõpuks valmiv poliitikauuringute keskuse Praxis uuring.

Tähtaeg – jaanipäev – tuleneb haridusministri nõuniku Andres Kaarmanni sõnul Euroopa Liidu finantskavast, kust Eesti riik koolivõrgu uuendamise jaoks raha taotleb. “Valitsus kinnitab ministeeriumi ettepanekul jätkusuutlike gümnaasiumide nimekirja ning seejärel hakatakse kooskõlas omavalitsustega riigigümnaasiume looma,” selgitab ta. “Eks loomulikult küsitakse kõigilt omavalitsustelt arvamust. Põhiline asi, mida me ootame, on aga Praxise uuring.”

Uuring kannab nime “Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020” ning see on jätk 2005. aastal sama keskuse poolt teostatud uuringule “Üldhariduskoolide võrgu korrastamine”. Analüüsi tulemusel valmib iga maakonna jaoks gümnaasiumvõrgu prognoos.

“Tänane olukord on hoopis hullem, kui Praxise prognoosid aastal 2005,” ütleb Kaarmann. “Nad prognoosid õigesti Eesti-sisest liikumist, kuid ei arvestanud liikumist teistesse Euroopa Liidu riikidesse.”

Ministeerium tahab uuringu valmimise ära oodata ning see saab otsustamisel olema “väga oluline”, nagu ütleb Kaarmann, sest see on n-ö poliitikaülene statistiline vaade asjade tegelikule seisule. “Muidu võimegi vaidlema jääda, et kumb on parem koht, kas Saue linn või Laagri,” lisab ministri nõunik.

Läänes on lahtine

Saue ja Laagri võrdlus pole suvaline näide. Nimelt on vastavalt Saue linna ja Saue valla volikogu just need kohad riigigümnaasiumi rajamiseks ministeeriumile välja pakkunud.

Saue vallavanema Andres Laisa sõnul tegid nad sellise ettepaneku (riigigümnaasium Laagrisse) peale ministeeriumi veel Lääne-Harjumaa omavalitsustele ning Harju maakonnaplaneeringusse.

“Oleme silmas pidanud laiema piirkonna huve, ettepanek ei lähtu kitsalt ühe omavalitsuse võimalikest eelistest,” märgib ta ning lisab, et valla “tagasihoidlik visioon” on anda gümnaasiumile riigivanem Jaan Teemanti nimi, kelle omaaegse maakodu territooriumil Laagri alevik suures osas täna asub.

Saue vallas praegu gümnaasiumi pole. Küll on see olemas nende naabritel Saue linnas. 4. veebruari erakorralisel istungil võttis sealne linnavolikogu vastu otsuse teha ministeeriumile ettepanek rajada riigigümnaasium Saue linna. Linnas nimelt leitakse, et Laagrisse ei peaks riigigümnaasiumi rajama, sest alevik on Tallinnaga kokku kasvanud ning see tähendaks riigigümnaasiumi rajamist sisuliselt Tallinna, mitte Lääne-Harjumaale.

Andres Laisk aga leiab, et Laagri kasuks räägib just asukoht, mis asub Lääne-Harjumaa transpordikoridoride sõlmpunktis. Sinna pääseb tulevikus nii ühistranspordi kui oma autoga põhja poolt Harku vallast, lõuna poolt Saku vallast ja kõikjalt Lääne-Harju kaugematest valdadest. Laisk peab plussiks ka seda, et Laagrisse saaks gümnaasiumihoone ehitada just sellisena, nagu ministeerium oma kavades seda ette näeb.

Andres Kaarmann aga ütleb, et kaks Sauet pole sugugi ainsad, kes riigigümnaasiumist on huvitatud. Ministeeriumi poole on sellise sooviga pöördunud lääne poolt veel Harku vald (pakuvad Tabasalu) ja Keila linn, maakonna idaosast Viimsi ja Kuusalu vald.

Keila abilinnapea Eike Käsi kinnitab, et riigigümnaasiumist ollakse huvitatud. Plusse on tema sõnul Keilal palju. “Usume, et praegune hariduslinnak, mis hõlmab kolme koolihoonet, muusikakooli, maakonnaraamatukogu, tervisekeskust, terviseradasid, on just see, mis võiks Lääne-Harjumaa õpilastele olla otsustavaks teguriks, et jätkata gümnaasiumihariduse saamiseks Keilas õpinguid,” ütleb ta.

Nagu Saue vallavanem, peab ka Käsi oluliseks head asukohta. “Siia on mitmetest naaberomavalitsustest transpordilogistika mõistes kerge tulla,” leiab abilinnapea.

Andres Kaarmanni arvates on maakonna lääneosas tugevaimad kandidaadid Keila ja Tabasalu, keskosas Saue, Laagri ja ka Jüri (Rae vald pole riigigümnaasiumi asutamise sooviga veel ministeeriumi poole pöördunud – M-T.). “Võiks tõesti vaadata, et üks (riigigümnaasium) võiks olla ida pool, üks lääne pool ja siis seal all võiks olla üks-kaks,” pakub ta.

Ida lastest tühjem

Kui maakonna lääne- ja keskosas on vähemalt pealinnale lähemal asuvates omavalitsustes trumbiks suur laste arv, siis idaosas maadeldakse teistsuguse probleemiga. Jah, on Viimsi, kuid seal paiknev riigigümnaasium ei lahendaks muret kaugemal asuvate valdade jaoks.

“Me peaksime tegema riigigümnaasiumid ikka Harju lastele,” ütleb Kaarmann. “Kui me teeme gümnaasiumi Viimsisse, siis Kuusalu laps ei lähe sinna.”

Kuusalust kui võimalikust asukohast on varemgi räägitud ning ka sealne volikogu on seda ideed arendanud. Kõik on teostatav, peale õpilaste arvu. “Kui suurelt arvutame, siis Loksalt ja Kuusalu vallast tuleb 150 last kokku,” ütleb Kaarmann, kes on ka Kuusalu vallavolikogu liige. Ministeeriumi nõue on aga kolm paralleelklassi, mis teeb gümnaasiumiastme peale kokku 250 õpilast.

Erandid on siiski võimalikud ja neid ka tehakse, ütleb Kaarmann. Märtsi algul sõlmib minister lepingu Hiiumaale riigigümnaasiumi asutamiseks. 250 õpilast ei saada seal kohe kindlasti kokku. Seega pole ka Kuusalu variant lootusetu. Regionaalpoliitiliselt oleks Kuusalu väga normaalne, leiab Kaarmann. “Viinistult Tallinna on ligi 80 kilomeetrit ja Rakverre üle 60 kilomeetri. Natuke paljuvõitu, et igapäevaselt kooli sõita?” küsib ta. “Eks tuleb poliitiliselt kaaluda, kas ja millistel tingimustel on võimalik erandeid teha.”

Palju sõltub ka sellest, kas omavalitsused saavad omavahel kokkuleppele. Idaosas võiks Kaarmanni arvates kokku leppida Anija vald, Loksa, Kuusalu ja ka Jõelähtme vald.

Annab konkurentsieelise

Läänes on tahtjaid aga rohkem ning kokkuleppe saavutamine tõenäoliselt keerulisem. Läbirääkimised siiski käivad. Keila abilinnapea Eike Käsi sõnul tegi esimese sammu Saue vald, kutsudes naabreid arutama idee üle ehitada riigigümnaasium Laagrisse. “Koos oleme mõtteid vahetanud Keila vallaga, kust Keila koolides käib väga palju õpilasi,” ütleb ta.

Nõupidamine lääneosa omavalitsuste vahel toimus ka selle nädala teisipäeval. Järgmine suurem kokkusaamine toimub Keilas 6. märtsil ja sellest võtab osa lisaks Lääne-Harju valdade ja linnade esindajatele ka haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis. Eike Käsi sõnul püütakse seal leida kogu regiooni jaoks vastuvõetavat riigigümnaasiumite paiknemise skeemi.

Ministri nõunik Andres Kaarmann kinnitab, et omavalitsuste kokkulepe oleks muidugi ideaalne, kuid riigigümnaasiumi eest saab vastutada ikkagi ainult ministeerium. “Ega päris, käed rüpes, seisma ei saa me ka jääda, kui Saued, Keila Harku kõik rammivad, et neile peab tulema. Me peame arvestama ikkagi sellega, et loodavas riigigümnaasiumis on piisavalt lapsi ka kümne ja kahekümne aasta pärast.” ütleb ta.

Saue vallavanem Andres Laisk leiab, et kompromiss on saavutatav. “Pean seda tõenäoliseks. Loomulikult on omavalitsustel, kellel täna on gümnaasium olemas, omad huvid, ja see on arusaadav,” ütleb ta. “Samas laste arv Lääne-Harjumaal lubab eeldada, et riigigümnaasium on eelkõige lisavõimalus piirkonna noortele, selle asutamine Laagrisse ei tingi kindlasti teiste gümnaasiumite sulgemist.”

Andres Kaarmann ütleb, et vallad-linnad näevad riigigümnaasiumi olemasolu kui konkurentsieelist ja see muudabki kompromissi saavutamise keeruliseks. “Seda plussi näevad ju kõik, et riigigümnaasiumi rahastab riik,” ütleb ta.

Riigigümnaasiumi positiivse mõju toob välja ka Keila abilinnapea Eike Käsi, kelle sõnul oleks see kindlasti üheks kaalukeeleks, miks lastega pered võiksid valida elukohaks just Keila. “Kui koha peal on olemas kogu vajalik haridusvaldkonna teenus, siis on loota ka elanikkonna juurdekasvu, mis omakorda annab omavalitsusele arengukavade elluviimiseks rohkem ressursse,” kirjeldab ta võimalikku efekti.

Kell tiksub, arutelud jätkuvad. “Loodan, et Harjumaal on ikka nii palju tervet mõistust, kuigi siin on ka palju kõvasid kivisid,” ei kaota Andres Kaarmann lootust, et omavalitsused jõuavad kokkuleppele.

KAUPO RÄTSEPP
Harku vallavanem

Harku vald on kindlasti huvitatud, et riigigümnaasium asuks tulevikus meie valla territooriumil. Peamiseks põhjuseks on see, et meil on vallas palju lapsi ning lapsevanemad on väga huvitatud sellest, et nende lapsed saaksid käia just koduvallas asuvas koolis.

Aasta-aastalt on kasvanud ka huvi Tabasalu Ühisgümnaasiumis õppimise vastu ning tõusnud seal õppivate laste arv. Selle üheks põhjuseks on kindlasti sealsed atraktiivsed õppesuunad. Näiteks ainulaadne sisekaitsesuund gümnaasiumiõppes, mida pakume koostöös Murastes asuva piirivalvekolledžiga.

Tabasalus on ka staadion, ujula, tenniseväljak ja teisigi väljundeid, mis soosivad õpilaste sporditegevust.

Oleme optimistlikud ja näeme, et meie vallal on olemas eeldused, et üks võimalikest riigigümnaasiumitest võiks olla Tabasalus.
Naaberomavalitsustega on kohtumised ja arutelud juba toimunud ning kindlasti soovime jätkata ka edaspidi kohtumiste ning aruteludega leidmaks kompromissi võimalike riigigümnaasiumite asukohtade üle.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.