Leiutaja Kibunast mõtles välja saapakandade kaitsja (0)
Article title
“Ma kümmekond aastat tagasi mõtlesin, et mida panna kontsa ümber Kas rätik või sinine kilesuss. Ma ei taha, et mu kingad ja saapad oleksid koledad,” räägib Liivi Ermas.
Liivi Ermas oli kümmekond aastat tagasi tõsiselt tüdinud saabaste ning kingade taldade ja kandade pedaalidel kulutamisest. Ta töötas välja nahast kaitsed ning sai nende tootmiseks ka patendi. Mullu novembris alustas Ermas Kibunas Kannaksite valmistamist.

Liivi Ermas elab Saue vallas Kibuna külas. Nagu maal ikka, tuleb naisel palju autoga sõita ning pedaale tallata. Aga pedaale vajutades kuluvad saabaste ja kingade kannad. Seda vastu põrandat ja põrandamatte.
Ermase kinnitusel saab eriti vatti just parem jalg. “Ma kümmekond aastat tagasi mõtlesin, et mida panna kontsa ümber Kas rätik või sinine kilesuss. Ma ei taha, et mu kingad ja saapad oleksid koledad,” räägib naine. Tema kinnitusel on näiteks tänaval liikudeski näha, kes on autosõitja. Lihtsalt parempoolse jalatsi kand on rohkem kulunud.

Internetist otsimine ei andnud tulemusi, sest teateid või reklaami kannakaitsete kohta Ermas ei leidnud. Nii tuli endal pea ja käed tööle panna. “Mõtlesin välja nahast kannakaitse, selle kuju ning suuruse. Rääkisin veel Õhtulehe turunduses töötades kolleegidele oma ideest. Seekord oli mõte tõsine,” ütleb Ermas. Aasta oli siis 2010.

Tunnustuseks teadustöö

Naine tahtis kindlasti võtta patenti, sest ametlik registeerimine annab tootele turukaitse. Keegi teine ei saa seda kopeerida või oma nime all müüa. Samuti oli seeriatootmiseks vaja tehnoloogiat, nii jõuti variante kaaludes laserlõikus-graveerimismasinani.

Kasuliku mudeli tunnustuse sai Ermas kätte 2014. aasta sügisel. “Selle taotlemine ja vormistamine on terve teadus. Kirjavahetus on tallel 3–4 sentimeetrit paksus kaustas. Õnneks oli abiks patendivolinik,” meenutas Ermas.

Erinevad kannakaitsmed ja kannaksi pakend. 

Rahvusvahelises suhluses leidis patendivolinik, et Jaapanis on tehtud neetidega kinnitatavad kannakaitsed, kuid mille kuju ega tehniline kirjeldus pole sarnane. Eestlannal on nahast või kangast kannakaitse, mis kinnitatakse jalanõu peale eest paeltega sidudes.

Tootmine firmaga Econominee OÜ algas Kibunas mullu novembris. Enne seda oli Ermas valmistanud kannakaitseid ehk tootenimega Kannakseid mõnikümmend. “Nahast kaitse on nõgus ja läheb tihedalt jalatsi ümber. Nahad on pärit Jõgevalt ja on naturaalsed veisenahad. Parim on ühe millimeetri paksune nahk või siis veidi õhem,” selgitas Ermas. Kannaks pannakse paika jalatsi kannale ning sõlmitakse paeltega tihedalt kinni.

Tooteid mitut sorti

Kas kannakaitse püsib korralikult kinga või saapa ümber? “Ei tule maha. Seestpoolt on nahalapp kare ega libise mingil juhul alla. Siis peab seda tirima või halvasti kinnitama,” näitab Ermas. Pigem tekib tema sõnul küsimus, kas autoomanikul on ikka meeles kaitse paika panna. “Mina panen kannakaitse käigukangi ümber. Siis ei unune see kuhugi,” ütleb naine.

Töö laserlõikuriga käib Kibuna talumaja kõrvalhoones. Pink on Hiina päritolu, sest Euroopa hindadele ei hakka ettevõtte rahakott peale. “Siia töötuppa tulen, kui kannaksile on erinevad kujundused loodud. Arvutiga saab kõik paika panna. Korraga toodaks pink 80 kaitset, aga ei ole nii palju mõtet, sest kujundus peab olema ikka erinev,” seletab Ermas.

Varem toimetas ta kääride ning noaga, värvides kaitseid käsitsi. Nii valmistas ta kannakseid mõnikümmend. Pingiga töötades on lisandunud neid mõnisada.

Müügiks on kaitsed planeeritud Eesti disainerite toodangut müüvates kauplustes ja turismikauplused. Pooleli on läbirääkimised, et neid saaks ka Nordica pardale müüki.

Kannaksid pole ainsad Liivi Ermase tooted, Econominee OÜ tegeleb veel ka meenete kujunduste ja valmistamisega. Ta räägib, et on näiteks Kernu mõisale kujundanud lauanumbrid, menüühoidjad. “Jõuluajal olen graveerinud väga erinevatele toodetele logod. Suurim väljakutse oli detsembris sadakonnale pillile logod peale graveerida. Oleme teinud ka kohvrite ja pillikastide silte, tänukirju ja muudki,” ütleb Ermas.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.