Paldiskit on juba linna rajamisest alates 1718. aastal militaarseks linnaks peetud. Ja vähem militaarne pole see ägedaid valimisvõitlusi meenutades praegugi. Kas peale olukorra teravnemist Ida-Euroopas on ka Paldiskis jälle rohkem tunda rahutust?

Vastab Paldiski linna finantsjuht, endine kaitseväe rühmaülem Lauri Orgse:

Kaudselt on sellist militaarsuse tõusu kindlasti tunda, linnas liigub rohkem võõras mundris mehi. Linna elanikud on aga mundris meestega harjunud, paikneb ju siin alaliselt oluline Eesti Kaitseväe üksus, 1. Jalaväebrigaad. Nii et linna elanikud võtavad asja rahulikult, linna juhtkond üritab militaarstruktuuridega koostööd teha, näiteks ühiselt avalikke üritusi korraldada.

Kuidas hindate linna finantsseisu, kui suure osa linna eelarvesse annavad militaarsed struktuurid?

Paldiski on ennekõike ikka rahumeelsete sadamate linn, linna eelarve sõltub paljuski sellest, kuidas läheb sadamatel ja muudel logistikaga seotud ettevõtetel.

Mis puutub linna eelarvesse, siis arvan, et oleme Eesti mastaapides oma finantsnäitajatelt enam-vähem keskmised. Tallinna lähiümbruse omavalitsustega me küll ei konkureeri, kuid samas on Paldiskil tööstus- ja sadamalinnana piisavalt potentsiaali. Praegu on meil tulud ja kulud tasakaalus.

Mitmed Tallinna lähiümbruse omavalitsusjuhid kurdavad, et elanike arv on hakanud langema peale tasuta ühistranspordi kehtestamist tallinlastele. Kuidas on tasuta ühistransport mõjutanud Paldiskit?

Üldiselt on Paldiski elanike arv suhteliselt stabiilne, olles viimase viie aastaga vähenenud ehk kahesaja elaniku võrra (ca 5%). Arvan, et Tallinna-sisese tasuta transpordiga võrdselt mõjutab meie elanike arvu tallinlastele kehtivad sõidusoodustused elektriraudteel. Lisaks muidugi üldine negatiivne iive, nii loomulik kui ränne.

Mida ütlete 2014. aasta eelarve kohta?

Ütleksin, et see on konservatiivne. Kogumaht on ca 4,5 miljonit eurot, mida on vähem kui eelnenud aastal (ca 5,1 milj). Traditsiooniliselt umbes poole tuludest moodustab üksikisiku tulumaks, ülejäänud osa tuleb valdavalt riiklikust toetus- ja tasandusfondist, vähemal määral ka müügitulust.
Eelarves on suurenenud kulutused haridusasutustele ja vähenenud need kulutused, mis puudutavad esmajoones linnavalitsust ennast. Positiivse poole pealt võib ära märkida ka õigusabi- ja kohtukulude vähenemist,

See tähendab, et on vähenenud kulutused, mis tekkisid seoses mitmete võimutülidega, alates omaaegse linnapea Jaan Mölderi lahkumisest ja praktiliselt kogu linnavalitsuse koondamisest.

Nii võib öelda küll.

Kuidas teie ise sattusite Paldiskisse?

Kui 2001. aastal oli teada, et Tartu Üksik-jalaväepataljon suletakse, siis tuli otsida uut kohta ja leidsin selle Paldiskis tookordses Rahuoperatsioonide Keskuses, kus oli ka võimalus missioonil käia. Hiljem läksin üle raamatupidamise ja eelarvestamise alale ning kui 2010. muutus linnavõim, pöördus minu poole tollane linnajuht Kaupo Kallas palvega konsulteerida linna finantsalaselt ja aidata aruandeid koostada. Saatsin Paldiskisse esmalt ühe oma kolleegi, aga selgus, et teha oli rohkem ja nii jäingi ise linna asjadega tegelema.

Tulite vaatama ja jäite?

Mitte küll kohe, aga põhimõtteliselt jah. Elasin ju Paldiskis tegelikult juba 2001. aastast.