Et Viimsis avab hiljemalt 2018. aasta sügisel uksed riigigümnaasium, on nüüd ametlik. Sel esmaspäeval allkirjastati Tallinnas vastav leping Viimsi valla ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel. Vallas loodetakse, et riigikool avatakse juba aasta varem.

Viimsi vallas kasvab kooliealiste laste arv märkimisväärse kiirusega. Vallavanem Jan Trei sõnul lisandub igal sügisel kooli 300 õpilast. „Meie haridustaristu pole kummist. Lihtsalt öeldes – meil on vaja uut koolihoonet,“ ütles ta. „Üks meede, mis leevendab probleemi, on riigigümnaasium.“

Tema sõnul pole riigikool võluvitsaks, mis koolikohtade puuduse probleemi lahendaks, sest tänasel päeval vaevab ruumipuudus algklasse. Kui riigigümnaasium uksed avab, kas siis 2017 või aasta hiljem, muudetakse praegune Viimsi Keskkool põhikooliks. Gümnaasiumiosas on seal kakssada kohta, mis vabanedes antakse algklassidele.

Konkurents kohtadele

„Analüüsid näitavad, et vallas oleks lähiaastatel vaja luua juurde 400-500 õppekohta,“ ütles Trei. „Kui riigigümnaasium valmib, saame leevendust kahesaja kohaga, jäägina jääb ikkagi 300-400 õppekohta, mis oleks vaja juurde luua.“

Et probleemi lahendada, plaanib vald Haabneeme koolile juurdeehitust, millega luuakse sinna juurde 400-500 õppekohta.

Viimsi Keskkooli gümnaasiumiosas õpib praegu 196 õpilast, kuid see arv on petlik, sest vallavanema sõnul õpib umbes kolmsada noort pealinna gümnaasiumides. Riigigümnaasiumis saab lepingu järgi olema 540 õppekohta ning Trei loodab, et enamuse kohtadest täidavad oma valla õpilased. Lootma peab, sest riigikool on mõeldud kogu Harjumaa jaoks ning võib arvata, et valmides on Viimsi riigigümnaasiumi vastu suur huvi ka Tallinna Pirita linnaosa noortel.

Vallavanem Trei sõnul selgub palju järgnevatest läbirääkimistest haridusministeeriumiga. „On kokkulepe, et koolis on 540 õpilast, viis õppesuunda; läbi on rääkimata proportsioonid, mis osa 540st võiks olla Viimsi valla lapsed,“ ütles ta. „Tean, et Pirita lastel on suur huvi siin käia. Viimsi on juba täna väga tugev tõmbekeskus Pirita linnaosale.“ Trei sõnul on räägitud ka Maardu lastest.

Laste arv otsustab

Valla jaoks oleks ideaalne, kui riigigümnaasiumis käiks 100% valla lapsi, kuid nii see üsna kindlasti olema ei saa. „Aga mõte võiks olla, et võimalikult palju saaks vallast kodulähedasse gümnaasiumi,“ ütles Trei.

Selge on samas see, et Viimsis avatav gümnaasium ei saa jääda ainukeseks riigikooliks Harjumaa ja Tallinna peale. Tallinnaga käivad haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovski sõnul läbirääkimised ning riik on tema väitel nõus avama riigigümnaasiumi igas pealinna linnaosas.

Keerulisem on olukord Harjumaal, kus praegu oodatakse uue Praxise koostatava Harjumaa koolivõrgu analüüsi tulemusi. Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise sõnul on ministeeriumile laekunud nelja omavalitsuse soov avada oma territooriumil riigigümnaasium, kuid soovijaid on rohkem. „Kui me vaatame, kus laste arv praegu kasvab, siis Harku vald, Saue valla ümbrus, Keila linn. Kõhutunde järgi on pilt selge,“ ütles ta. „Ka Viimsis on silmaga näha, seal on 11 paralleeli esimeses klassis, seal pole midagi teha, sinna on kooli vaja.“