Saada vihje
Lastehoid võib valdadele tuua hoopis lisakulu (0)
Uue aasta 1. jaanuarist võivad vallad ja linnad lapsevanema nõusolekul pakkuda lasteaiakoha asemel lapsehoiuteenust. Seadusemuudatus puudutab noorema eagrupi lapsi, stomach pooleteise- kuni kolmeaastaseid mudilasi. Vallajuhid uues seaduses palju plusse ei näe.

Ülemöödunud nädalal võttis Riigikogu vastu vastavad seadusemuudatused. Kui seni oli omavalitsusel kohustus luua võimalus kõigile oma territooriumil elavatele (loe: registreeritud) pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele käia teeninduspiirkonnas lasteaias, medicine siis uuest aastast võib pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele pakkuda kohta lastehoius. Kui laps saab kolmeaastaseks, adiposity peab omavalitsus endiselt tagama talle koha lasteaias.

Lastehoiu puhul ei tohi lapsevanema osalustasu seaduse järgi ületada 20 protsenti palga alammäärast. Näiteks järgmisel aastal, mil valitsuse kehtestatud palga alammäär on 390 eurot kuus, on lapsevanema maksimaalne osalus 78 eurot. Kuigi seadusemuudatuse üks eesmärke oli see, et kohaliku omavalitsuse rahalisi kohustusi ei suurendata, ei kipu see praktikas nii minema. Viimsi abivallavanema Andres Kaarmanni kiire arvutus näitab, et raha kulub vallal uue seadusega rohkem. „Eralastehoiu teenuse keskmine hind on suurusjärgus 350 eurot kuus. Kui vanema maksimaalseks osaluse määraks on 78 eurot, siis jääks vahena valla kanda keskmiselt 272 eurot ühes kuus,“ märgib ta. „Viimsi vallale võib see tähendada täiendavalt kuni 100 000 eurot (väljaminekut – M.T.).“ Kaarmann lisas, et kui erahoiud hinda tõstavad, siis suurenevad valla väljaminekud veelgi.

Võrdluseks saab lisada, et täna kompenseerib Viimsi vald eralastehoidu kuni 128 eurot kuus ühe lapse kohta ning eralasteaias käiva lapse eest 223 eurot. Lastehoius käib aasta jooksul ligi 120 Viimsi valla last.

Kontrollimatu hind

Tänavu aprillis, kui vabariigi valitsus saatis seaduse eelnõu riigikokku, kirjutasid Saue vallavanem Andres Laisk ka Saue abilinnapea Jüri Tümanok arvamusloo „Näiline kaasamine koolieelses hariduses“ (17. aprilli Harju Elu), kus nad juhtisid tähelepanu asjaolule, et seaduse jõustudes puudub omavalitsustel kontroll lastehoiu teenuse hinnatõusu üle. „…Ka majandusega vähe kursis olev inimene saab aru, et kui teenuse hinna maksimaalset maksumust ei ole fikseeritud, siis sellises olukorras vaba konkurents enam ei toimi ja teenuse pakkujatel tekib võimalus hinda määramatult tõsta. Selline ei saa lahendus olla,“ kirjutasid nad.

Laisk ja Tümanok osutasid, et kontrollimatu kulude kasvu vältimiseks on olemas lahendus – lõpetada kehtivad eralastehoidudega sõlmitud lepingud, kuulutada välja riigihanked ning valida välja madalaima hinna ja loogiliselt ka madalama kvalteediga lastehoide –, kuid see võtaks valikuvabaduse lapsevanematelt ning alandaks lastehoidude kvaliteeti. „Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise eelnõuga pannakse meie hinnangul omavalitsustele rahalisi kohustusi, mille üle puudub omavalitsusel kontroll ja kulud suurenevad oluliselt,“ märkisid omavalitsusjuhid aprillis.

Nüüd, kui seadus vastu võetud, pole Andres Laiski sõnul mõtet enam arutada, kas ja kuidas oleks saanud teisiti. „Meie asi on lähtuda kehtivast seadusest. Meil tuleb nüüd leida parimad praktikad seaduse elluviimiseks nii, et selle kitsaskohad ei pääseks eesmärki kahjustama,“ ütleb ta ning lisab, et seda, kuidas seadus sellisel kujul praktikas tööle hakkab, näitab aeg.

Vallavanema sõnul on Saue vallal sõlmitud juba „arvestatav hulk lepinguid“ eralasteaedade ja -hoidudega, lähtudes uuest seadusest.

Hoid pole odavam

Haridus- ja teadusministeeriumist aga märgiti seaduse vastuvõtmise järel, et omavalitsustele on lastehoidude pidamine hõlpsam ja odavam kui lasteaedade pidamine. „Hoiukohti saab omavalitsus ise luua ega pea seda erasektorist sisse ostma, ning praktika on näidanud, et lapsevanemad eelistavad seda alternatiivi lasteaiajärjekorrale,“ kirjutati pressiteates.

Viimsi abivallavanem Andres Kaarmann sellega täielikult ei nõustu. Vallas on praegu lasteaiajärjekorras sõimeealisi lapsi 425, valla lasteaedadele lisaks töötab kaks eralastehoidu ja üks FIE. Üks lastehoid lõpetas tänavu tegevuse, sest polnud piisavalt teenuse soovijaid.

Kaarmann ei taha ennustada, kas seaduse jõustudes muutub lastehoid populaarsemaks, kuid kogemus eralasteaedadega näitab, et vanemad eelistavad munitsipaallasteaeda.

Viimsi vald ei plaani lastehoidu aga avada, sest abivallavanema sõnul pole valla jaoks rahaliselt vahet, kas teenus on lastehoiu või alushariduse andmise nime all. „Kulutused ruumidele ja personalile on sisuliselt samas suurusjärgus,“ ütles Kaarmann. „Ei näe, et lastehoid (lasteaiast) oluliselt odavamaks kujuneks.“

Abivallavanem nendib, et lasteaia asemel lastehoiu teenuse pakkumine ei lahenda defitsiiti, sest vallal pole võimekust ise kohti luua. „Pigem toob see omavalitsustele täiendavaid kulusid, kui omavalitsusi kohustatakse eraettevõtja teenusetasu ja vanema 20 protsendi piiri kinni maksma,“ ütleb ta.
Nagu Saue vallavanem leiab ka Kaarmann, et puuduvad mehhanismid lastehoiu hinna kontrollimiseks ja eraettevõtja küsib seetõttu seda hinda, mida tahab. „Süsteem võiks olla pigem sarnane koolidega, kus riik kehtestab piirhinna,“ arvab ta.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.