Saada vihje
Laitses tänati suviste suurpidude korraldajaid (0)
Laitse graniitvillas austati 24. oktoobril maakonna laulukooride, anesthetist orkestrite, denture tantsu- ja liikumisrühmade juhte, kultuurikeskuste ning seltsimajade eestvedajaid, peotule toojaid ning teisi korraldajaid.

26. üldlaulupidu ja 19. üldtantsupidu toimusid juuli esimesel nädalavahetusel. Seekordsete pidude teema oli “Aja puudutus. Puudutuse aeg”. Eelvalik oli kõikidele raske ning tihe, proove peeti sadu ja kõik soovijad ei pääsenudki lavale või staadionile. Kuid peod said suurepärased ning esinejad olid tublid.
Harjust osales mõlemal peol kokku ligi 4500 lauljat, tantsijat või pillimängijat. Nende juhendajaid ja esindajaid Laitses austatigi. Maavanem Ülle Rajasalu ütles tervituses, et juulikuised emotsioonid ei kustu veel niipea. Aga kõik algas juba palju varem. Valiti välja pidude kavandid ning repertuaar. “Kui ideed olid pandud noodi- ja tantsuraamatutesse, siis algasid proovid ja kavandatu viimine iga osalejani. Harjus oli üle laulupeo 50 eelproovi, kus osales 300 kollektiivi ligi 9000 osalejaga. Toimus 25 tantsupeo eelproovi 200 kollektiivi ja 3000 tantsijaga,” loetles Rajasalu.

Peojuhid tänasid

Lahkelt andsid ruume proovideks ning harjutusteks mitmed kultuurikeskused ja koolid.
Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juht Aet Maatee tunnistas, et september-oktoober on korraldajatele olnud üks suur Eesti ringreis, et maakonna esindajaid tänada. Ta tundis rõõmu, et Harju laulu- ja tantsurahvas kutsuti nii kenasse kohta nagu seda on Laitse graniitvilla. “Seega on teid märgatud ja tehtut ka tunnustatud,” ütles Maatee. Ta näitas ka alles eelmise nädala alguses valmis saanud fotoalbumit “Laulu-ja tantsupidu päevapiltidel”.

“Varem pole sellist tööd ette võtnud, sest uus pidu tuleb alati kohe peale. Raamatus on piltjutustused tule teekonnast, proovidest, rongkäigust, kontserditest, etendustest ning paljust muust,” loetles naine. Albumi toimetas Saue valla kultuurinõunik Kaija Velmet.

Laulu- ja tantsurahvast tervitas ka laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva. “Platsidel oli väga palju rahvast: turvamees, pillimees, lapsevanem, koristaja, toitlustaja, korraldaja ja nii edasi. Kõikides hingede mosaiigist sündis suurt pilt. Pidu oli imeline,” tänas Surva.

Palju kiitust harjukatele

Au- ja tunnustuskirju jagati palju. Loomulikult said tänatud proovide paigad ehk Keila, Kose, Rae, Viimsi kultuurikeskused, Aruküla, Keila, Nissi, Saue ja Viimsi koolid ning ka majutuskool Viimsis. Austatud said TuleTulemise simmanite korraldajad ehk Suurupi Selts, MTÜ Metsanurme, SA Rannarahvamuuseum koos Viimsi Huvikeskusega. Samuti maakondlikud kultuuriühendused ehk Kultuurikorraldajate Liit, Koorijuhtide- ja Muusikaõpetajate Harjumaa Ühendus, Rahvatantsu- ja Rahvamuusikajuhtide Harjumaa Ühendus, noorte puhkpilli-, keelpilli-, sümfoonia- ja rahvamuusikaorkestrid. Samuti ka tule teekonnale kaasa aidanud omavalitsuste juhid. Ettevalmistusi toetasid Kultuurkapitali maakonna ekspertgrupp ja Harju Omavalitsuste Liit.
Enda tervituse tõi külalistele Tallinna Tantsuakadeemia ansambel Uppsar.

KAIJA VELMET
Saue valla kultuurinõunik
Laulu- ja tantsupidu on nagu suur jäämägi, millest näeme vaid tippu. Iga pidu on palju enamat kui kolm päeva täis tantsuetendusi, rongkäiku ja laulupeo kontserte. Laias laastus võib öelda, et üks pidu kestab kolm aastat: esimesel aastal valitakse välja peo idee ja valmivad laulud-tantsud-tekstid, teisel aastal valmivad laulikud ja tantsukirjeldused, kolmandal aastal tehakse proove oma kodudes, siis maakondades ja lõpuks kogunetakse laulu- ja tantsuväljakule Tallinnas. Ja peol ei osalenud ainult need, kes Kalevi staadionil tantsisid või laulukaare all laulsid, pilli mängisid. Sel korral oli peole soovijate hulk erakordselt suur ja arvude keeles tähendab see, et iga 21. Eestimaa elanik hingas pea aasta „Puudutuses“, lisaks nende pered ja sõbrad. Iga tantsulapse selja taga on tema vanemad, kes last kordi ja kordi toonud-viinud proovisaali või esinema.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.