Saada vihje
Lääne-Harju valla tekkele astuti taas samm lähemale (0)
Mullu aprillis alustasid neli Harju omavalitsust – Saue linn ning Kernu, Nissi ja Saue vald – ühinemisläbirääkimisi. Möödunud nädalal lepiti kokku, et ühinemise korral saab ühendvalla keskuseks Saue linn. Kui Saue peaks ühinemisest loobuma, siis saab keskuseks Laagri.

Kõnelused on kestnud nelja omavalitsuse vahel juba peaaegu aasta. Läbirääkimisteks on moodustatud valdkondlikud komisjonid – hariduse, kultuuri, sotsiaalhoolekande, rahanduse ja majanduse –, kus omavalitsuste spetsialistid vajalikus kokku lepivad. Kõnelusi juhib juhtivkomisjon, kus lepiti kokku ka tulevase ühendvalla keskus.

Saue vallavalitsuse ühinemisläbirääkimiste nõunik Kadri Tillemann ütles Harju Elule, et järgmisel juhtivkomisjoni koosolekul märtsi lõpus on kavas arutlusele võtta tulevase volikogu suurus, esimeste ühiste valimiste valimisringkondade arv ning juhtimisstruktuur. “Ka neis küsimustes loodab juhtivkomisjon esialgsete otsusteni jõuda,” märkis ta.

Tillemanni hinnangul on kõnelused seni igati sujuvalt kulgenud. “Moodustatud komisjonid on tõhusalt tööle hakanud, koondatud on vajalik alusandmestik ja läbi arutatud ühinemise strateegilised sihid,” ütles ta.

Saue või Laagri

Möödunud nädalal toimunud juhtivkomisjoni koosolekul leppisid neli omavalitsust kokku, et ühendvalla keskus peaks olema Saue linn. Kaarti vaadates on valik loogiline – tegu on hästi ligipääsetava ning suurima asulaga ühendvalla territooriumil. Valik on oluline ka seetõttu, et see annab lisamotivatsiooni Saue linnale läbirääkimisi jätkata. Saue linnavolikogu esimees Valdis Toomasti sõnul on neil tingimustel Saue linnal igati kasulik ühinemisplaani tõsiselt kaaluda. “Ühinemisest kõrvale jäädes on linnaelu arendamine suure ja võimeka naabri kõrval kindlasti raskem,” märkis ta.

Saue kui valla keskusega olid nõus ka ülejäänud omavalitsusjuhid. Nii Kernu vallavanem Enn Karu kui ka Nissi vallavolikogu esimees Kaido Katalsepp nentisid, et nende valdade elanike igapäevased liikumisteed on valdavalt Tallinna-suunalised ning Saue oleks seega loogiline valik.

Kui aga Saue linn peaks mingil põhjusel ühinemisest loobuma, jääks ühendvalla keskuseks Laagri alevik Saue vallas. Saue vallavanem Andres Laisk ütles, et Laagri areng jätkub jõudsalt mõlemal juhul – nii uue valla keskusena kui kiirelt kasvava eeslinnalise asulana.

Möödunud aastal võttis Saue vallavolikogu vastu otsuse, millega nihutati Laagri aleviku piirid Saue linna vastu, perspektiiviga, et kunagi moodustavad need kaks ühe asumi.

Üks asi, mille peale Saue linn ja Laagri alevik omavahel konkureerivad, on riigigümnaasium. Selge on see, et mõlemasse asulasse riik kooli ei asuta. Kadri Tillemanni sõnul pole kõneluste käigus kokkulepet sõlmitud, et kus riigigümnaasium tulevikus võiks asuda. “Valdkondlikus komisjonis on teemat arutatud ning tõdetud, et ühendvallas peaks olema tulevikus riigigümnaasium,” selgitas ta.

Kedagi juurde ei kutsuta

Enne ametlike kõneluste algust oli ühendvalla plaanides ka Keila vald. Ühel hetkel sealne volikogu ühinemisplaanidest siiski loobus. Tillemanni sõnul pole plaanis Keila valda laua taha tagasi kutsuda. “Praegustes kõnelustes keskundutakse ühisosa leidmisele tänaste läbirääkijate vahel. Jõupingutusi osalejate ringi laiendamiseks ei tehta,” selgitas ta.

Ta lisas, et praeguste arengute põhjal on näha kõigi osalevate omavalitsuste tahet kokkuleppele jõuda.

Kuid kas ühendvalla moodustamine jätkub ka juhul, kui Saue linn peaks loobuma? Tillemanni sõnul jätkub ühinemisprotsess ka siis. “Kui lähtuda rahvaarvust, inimeste paiknemisest ja transpordiühendustest, saab igati tervikliku ja loogiliselt toimiva ühendvalla moodustada ka siis, kui Saue linn siiski ühinemises ei osale,” märkis ta.

Üks asi, mis kindlasti enne ühinemist tuleb ära teha, on elanike arvamuse küsimine. Tillemanni sõnul on rahva arvamus kindlasti kavas välja selgitada, sest seda nõuavad ka ühinemist reguleerivad õigusaktid. “Rahvaküsitluse täpne aeg ja viis ei ole veel paika pandud. Küsitlemiseni saab jõuda siis, kui läbirääkimiste käigus on ühinemislepingu projekt kokku pandud ning seda ka avalikkusele tutvustatud,” täpsustas ta.

Praeguste plaanide järgi soovitakse ühinemislepingu projekti elanikele tutvustada ja kohalikesse volikogudesse saata 2015/2016 talvel. Ühinemine on plaanis viia lõpule enne 2017. aastal toimuvaid kohalikke valimisi.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.