Saada vihje
Laagri riigigümnaasium kipub hilinema (0)
Saue vald ootab praegu riigilt algatust, et sõlmida Laagrisse riigigümnaasiumi rajamiseks lõplik leping, mille allkirjastamine on jäänud venima. Samas kinnitavad nii valllavanem kui haridus- ja teadusministeerium, et kõik kokkulepped on jõus ning soovivad riigikooli Laagris kindlasti näha.

Seni on Saue vald sõlminud haridus- ja teadusministeeriumiga ühiste kavatsuste kokkuleppe Laagri riigigümnaasiumi rajamiseks. Selle dokumendiga kinnitati ministeeriumi ja valla ühist tahet, et Saue valda riigikool tõesti tuleb. Asukoha Laagris oli eelnevalt kinnitanud sobivaks riigi poolt tellitud Geomedia uuring.

„Eks suured asjad ikka toppavad ja ei lähe täpselt ajagraafiku järgi,“ ütles Saue vallavanem Andres Laisk. „Meie poolt on kõik valmis, aga me ei ole veel järgmist etappi ehk tegevuskava ja põhimõtteid, kuidas riigigümnaasiumi hallatakse, saanud ministeeriumiga alla kirjutatud.“

Ühiste kavatsuste kokkuleppes on kirjas, et Laagri riigigümnaasium peaks uksed avama 1. septembril 2019. Kuivõrd asjad on jäänud venima, ei pea Laisk seda kuupäeva enam väga realistlikuks. „Teoreetiline võimalus muidugi veel on,“ märkis ta.

Vald ajab ise asju

Selleks, et asjad ikkagi edasi liiguks, on Saue vald omalt poolt teinud nii palju kui võimalik. Näiteks tehti omal initsiatiivil leping Riigi Kinnisvara ASiga Laagri riigigümnaasiumi hoone arhitektuurikonkursi väljakuulutamiseks, et kokkulepeteni jõudmisel mitte aega kaotada. Konkurss peaks väljakuulutatama käesoleval aastal.

Harku vald, kellega haridus- ja teadusministeerium sõlmis ühiste kavastuste kokkuleppe samaaegselt Saue vallaga, on järgmise etapi lepingu riigiga juba sõlminud. Tabasalus peaks riigikool uksed avama 2020. aasta sügisel. Andres Laisk selles, et naabrite juures asjad kiiremini liiguvad, traagikat ei näe. „“Me valmistume selleks, et sõlmime ministeeriumiga teise etapi kokkuleppe. Pole põhjust arvata, et kokkulepet ei tule, küsimus on lihtsalt ajakavas. Peamine põhjus on see, et pole saavutatud osapooli rahuldavat kokkulepet, mis arvestaks ühinemislepingu sõlmimisel muutunud olukorraga,“ rääkis ta.

Lepingu kohaselt on neli ühinejat valmis munitsipaalgümnaasiumit pidama ka siis, kui riik selleks tulevikus raha enam ei anna

Sama kinnitati Harju Elule ka haridus- ja teadusministeeriumist. Tarmu Kurm ministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast ütles, et riigigümnaasiumi rajamise plaanid ja kokkulepped on jõus ning muudatusi ei ole. „Küll aga on peetud kohapeal arutelusid seoses piirkonna koolivõrgu tulevikuga laiemalt,“ lisas ta.

See, mille üle arutatakse, pole suur saladus – ühinemislepingus (osapoolteks Saue linn ja vald, Kernu ja Nissi vald) on kokku lepitud, et oktoobris tekkivas ühendvallas säiliks ka peale Laagri riigigümnaasiumi avamist Saue linnas asuv munitsipaalgümnaasium, kus hetkel õpib kolmes aastakäigus ca 160 õpilast. Lepingu kohaselt on neli ühinejat valmis munitsipaalgümnaasiumit pidama ka siis, kui riik selleks tulevikus raha enam ei anna, teisisõnu nähakse, et võimekamal omavalitsusel võiks jääda selles osas iseotsustusõigus. Ühendvalla territooriumil on juba mõne aasta eest suletud gümnaasium Turbas.

Lapsi on piisavalt

Andres Laisk möönab, et riigigümnaasiumi ja nelja valla ühinemise arutelud jooksid mingil hetkel omadega risti. „Kui me tegime riigigümnaasiumi kokkuleppe, siis ei olnud veel allkirjastatud ühinemislepingut ja ei olnud ka teada, kas ja milliste osapoolt vahel see leping tuleb,“ meenutas ta. „Paar kuud hiljem jõudsime finišisse ka ühinemisega ja see tekitas natuke segadust.“

Samas näitavad numbrid, et tekkivas Saue vallas olekski vaja kahte gümnaasiumi. „Me räägime 540 kohaga riigigümnaasiumist, ainuüksi tekkivas ühendvallas jõuab aastaks 2025 gümnaasiumi vanuseastmesse 1250 õpilast. Ja riigigümnaasium pole ju mõeldud teenindama ainult valda, vaid piirkonda,“ selgitas Laisk, kelle sõnul tähendab piirkond lisaks ühendvallale Pärnu mnt äärset osa Saku vallast, osa Tallinnast ja Harku vallast ning Lääne Harjumaad laiemalt.

„Ei sooviks, et tulevikus tekib olukord, kus meie lapsed peavad hakkama mujal koolis käima, sest nad ei mahu riigigümnaasiumi ära,“ lisas Laisk, kes enda sõnul usub, et ministeerium aktsepteerib lõpuks, et praegune olukord on tekkinud ühinemise tulemusel ning riigiga jõutakse kokkuleppele.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.