Saada vihje
Kus on Harju rändavad külad ja väljamõeldud kohanimed? (0)
Nädal enne võidupüha ilmus “Eesti kohanimeraamat”, mille 1112 leheküljel on seletatud külade, alevite ja linnade ning teiste paikade nimede tekkelugu. Harjumaalt leiab artikleid vähemalt 560-570 koha loost.

Peaaegu kümnendi töötas koguteose koostamisega 22 autorit. Et kõikidega korraga ühise laua ümber vestlemine on raske, siis vastasid Harju Elu küsimustele toimetajad-autorid Marja Kallasmaa ning Peeter Päll.

Kes koostasid Harjumaa nimede loendi, kohtade tekke- ja ajaloo?

Peeter Päll: Autoreid oli kokku neli. Mina koostasin Lõuna-Harju osa ehk tänase Kohila, Hageri ja Hagudi kandi. Lääne-Harjuga tegeles Marja Kallasmaa, Kose kandi koostas Tiina Laansalu ja Ida-Harju Marje Joalaid. Käsitlus käis vanade kirikukihelkondade kaupa.

Üle Eesti on koguteoses 11 000 kohanime, nendest külasid 4700. Kui palju on kohanimesid Harjumaa praegustes piirides?

Päll: Raamatus on kõik praegused ametlikud külad. Ametlik asulate arv on 434. Lisanduvad aga veel nn mitteametlikud külad. Arvutist otsides saame neid kokku 566. Tallinn on juba sellest nimekirjast välja arvatud.
Marja Kallasmaa: Mina sain asulaid kokku 573. Tegelikult esineb nimi “Harju” raamatus 584 artiklis. Kuid kümmekond neist ei asu Harju maakonnas. Näiteks Hiiumaal on Harju küla. Harjumaa elanikud võisid rännata välja ja võtta kaasa enda kodupaiga nime. On võimalik ka variant, et nimi on soomepärane “harju” ehk “mäehari”.

Kuidas eraldada pärimused, legendid ja dokumenteeritud ajalooline tõde asulate kohta?

Päll: Eestis on olnud läbi aegade väga head allikapublikatsioonid. Juba baltisaksa ajalookirjandus on väga põhjalik. Ürikud, mis käisid mõisate ja muude maavalduste kohta, on heal tasemel kogutud ning avaldatud. Suur abi oli uurimisel ka arhiividest ja interneti keskkondadest. Näiteks lehekülg www.ra.ee/saaga. Materjalide ja dokumentide puuduse üle ei saa kurta. Pigem oli probleem ajapuuduses.
Harjumaa osas ulatuvad allikad juba 13. sajandisse, sest siinne kohanimede loend esineb Taani hindamisraamatus. Suur tänu Paul Johansenile, kes on teinud teosest põhjaliku ülevaate.

Millised on maakonna vanimad kohanimed?

Kallasmaa ja Päll: Juba nimi Harju ise on vana. Samuti Rävala ja selle teisendused Revala või Rebala. Mõlemaid on mainitud juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Urmas Sutrop väidab, et need nimed esinevad juba Skandinaavia saagades ja pärit esimesest aastatuhandest. Aga see on vaid oletus.

Millised olid huvitavamad leiud Harjumaalt?

Kallasmaa: Mind üllatas läänemurde levik kohanimedes. Harjumaa kuulub keeleliselt keskmurdesse, kuid läänemurret on tunda näiteks Nissi kandis. Toon näiteks kohanime Kibuna. Kirjakeeles öeldakse ikka “kivi”, kuid lääne pool ja saartel on kasutusel “kibi”.
Päll: Minu jaoks jäävad mõistatuseks kohanimed, mis ilmuvad välja väga äkki ja ei tea kust. Näiteks Lemmaru Vasalemma lähedal, mille kohta puudub ajalugu. Minu versioon on see, et tegemist on väljamõeldud nimega. Vasalemma asundusest ja Maeru külast moodustati uus.
Lisaks on võetud tagasi vanu ürikutejärgseid nimesid. Näiteks Kiia küla, mida rahva hulgas ei ole säilinud. Taani hindamisraamatus on küla mainitud, kuid alates Põhjasõjast jäljed kaovad.
Omaette huvitav on Kernu küla lugu. Praegu on asula kohas, kus selle nimega seoseid pole. Kernu mõis jääb põhja poole ning kuulub täna Kohatu piiridesse.
Tänase Kernu kohal olid kunagi Haiba mõisa Jaani ja Niine külad, mis liideti kokku Kernuks. Põhjus oli lihtne, sest seal asusid valla ja hiljem külanõukogu keskused.
Rae vallas asuv Lehmja on rännanud ja paiknenud koguni kolmes kohas. Praegune asukoht on suhteliselt hiline ning on kahe algse Lehmja vahel. Jüri alevikus on Lehmja mõisasüda. Teine koht asub praeguses Assaku alevikus, kus oli tükk aega samanimeline küla. Selle ajalooline nimi oli tegelikult Jagumäe (Jaagumäe). Kui Lehmja nimetati ümber Assakuks, siis moodustati nende kahe vahele kolmas küla. Teine Harju Lehmja asub Keila kihelkonnas Saue vallas.

Kuidas on Eesti kohanimed tekkinud?

Päll: Umbes pooled on pärit eestikeelsetest sõnadest. Näiteks Lõuna-Eesti lõpud “ora” ehk “urg”. Veerand nimedest on tekkinud isikunimedest. Ülejäänud veerandist on pool need, mille päritolu ei oska täpselt öelda. On ka selliseid, kus isikunimi läks talule ja sealt edasi külale.
Kohanimesid on andnud juurde ka viimaste aastakümnete arendused Tallinna ümbruse omavalitsustes. Näiteks Rae valla Peetri aleviku naabruses asuva Uuesalu teket uurisin päris pikalt. Küla moodustati aastal 2013 Järveküla ja Kurna osadest. Alguses olid seal Katku ja Uuesalu kinnistu. Aga sõna “katk” elanikele ei meeldinud. Kuigi see tähenda haigust, vaid on “madal soine koht”. Kohanimi Katku on märgitud juba Rootsi ajal kõrtsi nimena. Aga paik nimetati Uuesaluks.

Tuleb ka netiversioon
• Koguteose “Eesti kohanimeraamat” autorite hinnangul on enim Harju maakonna paiku uurinud Gustav Vilbaste. Ja loomulikult Paul Johansen “Kaua arvati, et tema uuringud on põhjalikud ja hilisematel autoritel on pea võimatu midagi uut lisada,” ütlevad Kallasmaa ja Päll. Aeg on aga näidanud, et ka Johanseni andmetele tuleb lisa.
• Paarkümmend aastat uuris Harju mõisate ja külade lugusid Heino Gustavson. Vasalemma ning Madise kandi nimesid on uurinud Marja Kallasmaa. “Lõuna-Harju kohanimed oli Tiina Laansalu doktoritöö teema. Siin raamatus on ta kirjutanud Kose kihelkonna loo,” lisab Päll.
• Praegu on teatmeteos lugeda vaid paberil. “Meie sisemises võrgus on näha ka internetiversioon. Seda tahame veidi täiustada ning muuta kõikidele juurdepääsetavaks. Lisatakse kaarte, illustratsioone ja viipenimesid,” lubab Peeter Päll.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.