Saada vihje
Kurtnas näeb Urmas Teearu 40 aastaga kogutud tsikleid (0)
Kurtna mõisa kunagises tõllakuuris saab vaadata üle saja mootorrata, rolleri, abimootoriga jalgratta ning kõike muud, mis nende sõidukite juurde kuulub. Kurtna juurtega tehnikafanaatik Urmas Teearu avas muuseumi 15 aastat tagasi, augustis 2002.

Harju Elu viimasest külaskäigust Vembu-Tembumaa ning Kurtna hotelli kõrval asuvasse muuseumi on möödas üle kuue aasta. Selle ajaga on tore kahe- ning ka kolmerattaliste sõidukite kogu täienenud. Näha on ka abimootoriga rattaid, liiklusmärke, rajakaarte ning muud põnevat. “Ameerika tsikleid on tulnud juurde. Näiteks kaks Harley-Davidsoni. Ühe soetasin kaks ja teise kolm aastat tagasi. Kolmas sama marki ratas on Tallinnas,” räägib Urmas Teearu ekspositsiooni tutvustades.

Mees näitab restaureeritud Harley-veterani, millega osales mullu suvel Slovakkias peetud FIM-Rallyl. 1932. aasta valmistatud tsikliga sõitis ta läbi 1600 kilomeetrit. “Parim päev oli 500 kilomeetrit ja ratas pidas hästi vastu. Slovakkias tähistasime 80 aasta möödumist esimesest FIM rallist, kus eestlased võitsid suure edumaaga. Siis sõideti korviga ratastel, nüüd aga soolodel,” räägib Urmas Teearu.

Metsavendade mootorratas

Uudiseid on veel teisigi. Nii saab vaadata kahte sarnast mootorratast Indian. Ühest on alles vaid roostetanud skelett, teine tipptasemel restaureeritud. “See roostes raam ja mõned osad näiteks on kaevatud välja Häädemeestest, metsavendade punkri juurest. Kõrval on sama tsikkel korda tehtud. Sellega olen ise vast 2000 kilomeetrit maha sõitnud,” ütleb Teearu.

Suure saali kõrval asuvas väiksemas toas on näha talisõidu tsikkel. Ratas on peidetud teiste eksponaatide taha, sest mõlemal rattal turritavad siilina kolmesentimeetrised metallogad. “Selle rattaga peab olema ettevaatlik. Sellel on peal 500-kuubikuline motor ning kiirendus on väga hea. Ogade vastu võib ka püksid ära lõhkuda. Mina olen ka ühe korra sääred lõhki tõmmanud,” muigab mees.

Teisel korrusel on endiselt avatud ringrajatsiklite väljapanek. Legendaarse Lembit Teesalu ratast ja kiivrit Kurtnas enam ei näe. Kuid teiste ässade rattad, diplomid, kiivrid ja muu varustus on endiselt rahvale vaadata. Näha on ka lastetsikkel ning Tallinnas käsitsi valmistatud pisivormel. Ruumi uhkem eksponaat on Ravilast pärit motosportlase Heik Reiteli külgkorviga ratas. Selle soetas Teearu neli-viis aastat tagasi ning taolisi tsikleid on olemas vaid kaks.

Ringraja vanad kaardid

Lisaks on näha kaks omaaegse kuulsa Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja suurt kaarti. Neist vanim on pärit aastast 1939, kui ringrajal peeti seitsmendat suursõitu. Sellel on tähistatud näiteks Rummi, Metsavahi ja Ambrose kurvid ning omnibuse peatused. Start ja finiš asusid toona ka hoopis mujal, kui 1960-80ndatel.

Lisaks sõidukitele on muuseumis numbrid, akud, pumbad, hammasrattad, bensiinikanistreid ja muud varustust. “On ka liiklusmärke ja NL-I aja silte, näiteks Virtsu-Rapla raudteeliini oma. Viimati sai Lõuna-Eestist Nõukogude tänava sildi kahes keeles,” ütleb Urmas Teearu. 

“Uut kurvi veel ei olnud ning tsiklid sõitsid Metsakalmistu peaväravast mööda. Samas kõrval on ka 1949. aasta ENSV-aegne ringraja kaart,” ütleb Urmas Teearu. Alles on ka teletorni kõrval asunud Kalevi motoklubi silt. ENSV ajal oli see punane, kuid koos vabariigi tulekuga värviti tähed sinise värviga üle.

Kas uusi rattaid ja muud tehnikat tullakse muuseumi ka ise pakkuma? Teearu ütleb, et pakutakse küll, kuid põhiliselt pärastsõja aastate tehnikat. Ikka räägitakse Kovrovetsitest, IZidest, Moskvadest ja teistest taolistest. Need ei ole enam mehele väga haruldased, sest ta on vanatehnikat kogunud ja remontinud 40 aastat. “1978 restaureeerisin punast värvi Moskva ja hakkasin sellega klubi Unic üritustel osalema. Tsikkel on siiani alles,” räägib Teearu. Kollektsiooni vanimad rattad on pärit aastatest 1912 ja 1915.

Kallid pakkumised

Aga unistuste ratas on tänaseni ostmata, sest need on väga kallid. Äsja luges mees, kuidas internetioksjonil müüdi 1911. või 1912. aasta USA tsikkel Henderson 490 000 dollariga (veidi üle 459 000 euro – A.V.) “Pool miljonit maksvat ratast ei jõua osta. Eestis taolist tsiklit ilmselt alles pole, kuigi mingeid fotosid olen näinud. Rattad said sõjaga ning sellele järgnenud segaduste ajaga otsa,” ütleb Teearu.

Küll sai mees ühe haruldase BMW tsikli omanikuks. Ratas oli müüdud 15 aastast tagasi Soome ning seal pulkadeks lammutatud. Nüüd on tsikkel taas Eestis ning ootab kokkupanemist. “90 protsenti osadest on kindlasti alles,” rõõmustab Teearu.

Ka uue muuseumi ning restaureerimistöökoja projekt on valmis. Ning maatükk Keila jõe kaldal, praegusest muuseumist 50 meetrit eemal, olemas. Aga Teearu pole koos sõpradega ehitust ette võtnud. “Ehitus on kallis ning ma ei taha kogu ülejäänud elu võlgades olla. Pean küll Kurtnas puhkemaja, aga muuseum ja tsiklite remont rikkaks ei tee,” ütleb Urmas Teearu.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.