Kurna mõisaparki rajatakse kettagolfi rada (0)
Disc-golf ehk kettagolf on ala, mille harrastajate arv kasvab väga kiiresti. Kohti, kus ala harrastada, pole juba praegu piisavalt. Kurna mõisaparki rajatav 18 rajaga kettagolfi ala saab Tallinna läheduse tõttu kindlasti üheks populaarsemaks ala harrastamise kohaks.

Kunagine suursugune Kurna mõisapark, mille kohta ulatuvad andmed 17. sajandisse, on täna üsna nutuses seisus – kuigi Rae vald on seda viimastel aastatel jõudumööda korras hoidnud, pole pargialale leitud rakendust, mis sinna inimesi tooks. Kuivõrd park on suur – 11 hektarit, pole seda niisama mõtet hooldada.

Päästerõngaks pargile sai Kurna külaseltsi ettepanek rajada parki kettagolfi rada. Kuivõrd idee jõudis Rae valla arengukavasse, võttis vald asja enda kätte. PRIAle esitati taotlus kettagolfi raja ehitamist toetada ning taotlusele saadi jaatav vastus. PRIA eraldas vallale selle tarbeks 43 420 eurot.

Rada on esimene etapp

Rae abivallavanem Madis Sarik on ettevõtmisest vaimustuses – nii kaua, kui tema mäletab, on Kurna mõisapark olnud üks mahajäetud ja võsastunud paik, kuhu jalga naljalt ei tõsta. Nüüd saab teha mitu head asja korraga – valda juurde spordirajatise, korda pargi ning elavdada elu Kurna külas. „Põhieesmärk on, et saaks ühe väärika pargi korda, sest sellist parki Rae vallas ega siin piirkonnas ei ole,“ ütleb ta.

Sarik näeb vaimusilmas, et kettagolfi rada on vaid üks etapp pargi korrastamisest. Edaspidi peaks sinna rajama jalutusrajad, puhastama pargitiigid ja tegema Kurnale ka oma külaplatsi, kus kohalikud saaksid koos käia.

Kurna mõisapargis on üsna ainulaadne tiikide süsteem. 

Park kuulub küll vallale, kuid see on looduskaitse all. See muudab ehitustööd kindlasti keerulisemaks, kuid mitte võimatuks. Et teada saada, kui väärtuslikud puud pargis on ning millised puud peab kindlasti alles jätma, kutsuti sel kevadel parki arborist Sulev Järve. „Sel aastal kaardistasime iga puud,“ räägib Sarik. „Järve on üks Eesti tuntumaid dendrolooge, tema on ala puu-puult üle vaadanud, mis on väärtuslik ja mis mitte. Tema arvates on üks väärikas asi käest ära lastud.“

See on keeruline ja õrn objekt, aga loominguline, arvab abivallavanem. Suurte masinatega parki ei pääse, ehitamisel tuleb kasutada loomingulisust. Lisaks kettagolfi rajale tehakse parki teed ja rajatakse sillad.

Sügiseks valmis

Ettevõtmise rattad on juba liikuma lükatud – vald on välja valinud kaks ettevõtet, kellest üks asub kettagolfi rada rajama ning teine teid ja sildu. Praegu, mai keskel, töödega veel pihta ei saa hakata, sest lindude pesitsusajal kehtib raierahu. Tööd peaksid pihta hakkama 15. juunil ning sügisel, loodab Sarik, saab juba raja avada.

Osa puid, nagu need kaks, tuleb pargis alles jätta. 

Huvi on uue raja vastu juba praegu suur. Rae vald pole ettevõtmises üksi – õla paneb alla ka Kiili vald, kus Kiili alevis asunud kettagolfi rada tuli pärast üht õnnetust sulgeda. Kurna raja eripäraks ja plussiks saabki olema, et tegu pole ristkasutusega paigaga, kus kokku jooksevad näiteks kettagolfi rada ja terviserajad. Sellistes kohtades kipuvad õnnetused ikka juhtuma ja sellised radu on Tallinnas ja Harjumaal mitmeid. Kurnas jooksevad rajad nii, et kettagolfarid ja jalutajad üksteist ei sega. Ruumi, nagu öeldud, on pargikompleksis palju.

Teiseks plussiks on koha omapära – näiteks asuvad pargis tiigid, ning asjatundjad on juba Sarikule öeldud, et kui neid annaks kuidagi radadel ära kasutada, siis oleks Kurna park hoobilt Euroopa disc-golfi kaardil.

Kettagolfarite huvi kinnitab ka Kurna külavanem Aivar Aasamäe, kes nimetab pargi korrastamist ja kettagolfi rada suurte asjade alguseks. „Praegu on kivi lükatud liikuma ja loodame, et tuleb üks suur veeremine,“ ütleb ta.

Külarahvas on ka ise hingega asja juures – möödunud nädalavahetusel toimusid mõisapargis suured talgud, kus peale külarahva osalesid ka kettagolfarid Kiili vallast ja mujalt Eestist. Saadakse aru, et projekt, mis äratab huvi üle Eesti, annab positiivse süsti ka kohalikule elule.

„Absoluutselt tore asi küla jaoks. Kui siin hakatakse käima, siis tuleb kohale elu sisse, võib-olla tehakse ka Üksik Rüütel taas lahti,“ unistab Aasamäe.

Sarik kiidab kohalike aktiivsust ja suurt tööd, mida talgutel ära tehti. Nüüd saab pargis juba ringi liikuda. Suuremad tööd seisavad aga veel ees. Sel aastal investeerib Rae vald kettagolfi pargi ehitusse üle 60 000 euro, kuid tulevikus tuleb sinna raha juurde panna, et kunagine mõisapark saaks vähemalt osa oma kunagisest väärikusest tagasi.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.