Saada vihje
Kunagised kuivendussüsteemid on käest lastud (0)
Peaaegu kolmandik Eesti maismaast on kaetud maaparandussüsteemidega. Kõik meist on märganud põldudel ja metsades kraave, adiposity lisaks on pilgu eest peidus torud maa sees. Selleks, et need süsteemid töötaksid ning ei tekiks uputusi, on vaja seda kõike korras hoida ja vajadusel uusi süsteeme rajada.

Enamus Eesti maaparandussüsteemidest on rajatud möödunud sajandi 60.-80. aastatel ning nende eluiga hakkab läbi saama. Vanade süsteemide taastamine ja uute ehitamine on aga väga kallis töö, milleks ühel maaomanikul ilmselgelt raha ei jätku, kuid kohustus kuivenduse korrashoiuks nõuab seda. Et maaomanikele appi tulla, jagab riik Euroopa Liidu ühisest rahakotist saadud toetusi. Aastate 2014-2020 jaoks on selleks planeeritud 49 miljonit eurot.

Et Harjumaa maaomanikke taotlemise tingimustega kurssi viia, korraldas Põllumajandusamet sel teisipäeval Sakus infopäeva, kus anti ka ülevaade maakuivenduse seisust Harjumaal.

Olukord on kehv

Harjumaal on maaparandussüsteeme kokku üle 105 000 hektaril, millest üle poole asuvad metsamaal. Kui põllumajandusameti Harju keskus kaks aastat tagasi uuris, kuidas toimib kuivendus turbas ja peenliivastes pinnastes, oli olukord masendav: heas seisus oli 2% peenliivamuldadest ja null protsenti turbamuldadest. Mitterahuldavas seisus oli vastavalt 56 ja 69 protsenti.

Põllumajandusameti Harju keskuse juhataja Sulev Tauli sõnul on keskmine maaomanik maakuivendusest väheinformeeritud. „Eriti on probleeme linnainimesest maaomanikuga, kes rendib maal oma põldu,“ ütles ta. „Sel juhul maaomanik, kel ajalooliselt pole tegeliku maakasutusega olnud sidet, rendib seda põllumajandusfirmale, kes maa sisse investeerimisest pole huvitatud. Kannatajaks jääb maa.“ Lisaks ei pruugi linlasest maaomanik teadagi, et tema maal asuvad kuivendussüsteemid.

Suurimaks probleemiks on käestlastud kuivendussüsteemid, mille taastamine on raske ja kallis töö. Puhastatud pole kaeve, ummistunud on kraavide suudmed, kraavid ise täis kasvanud, kõiksugu uusarenduste käigus on purustatud dreene ja kollektoreid, kunagised betoontruubid on koost lahti vajunud. See kõik tähendab, et veel pole kuhugi voolata ning tekivad uputused.

Kõige odavam ja lihtsam töö on kuivendussüsteemide hooldamine, kuid sellist tegevust meetmest ei toetata, kuivõrd tegu pole ühekordse projektiga.

Noori tuleb peale

Harjumaa maa- ja metsaomanikud, peale mõne erandi, on siiani olnud ääretult passiivsed ning pole toetusi maaparanduseks taotlenud. Üheks erandiks on Padise vallas asuv OÜ Laheotsa, kes on ka Eesti suurimaid köögiviljakasvatajaid. „Toetusi on nad agaralt taotlenud ja see on aidanud ka tootmist kasvatada,“ ütles Taul. „Kuid normaalne pole olnud Harjus see, et paljud põllu- ja metsamehed pole seda siiani taotlenud.“
Tauli sõnul on põllumajandusametist Harju maaomanikega otse suheldud, kuid taotlusi pole sellele vaatamata laekunud. „Loodame, et nüüd midagi muutub, vähemalt oli infopäeva õhustikus seda tunda,“ ütles ta.

Optimismiks annab põhjust juba lõppenud esimene taotlusvoor, kus tahtjaid oli rohkem kui raha. Tauli süstib positiivsust ka see, et infopäeval olid kohal mitmed nooremad maaomanikud, kes usinalt infot kogusid.

Amet oli infopäeval kutsunud ka projekteerijad, et maaomanikud saaksid nendega kohe kontakti luua, sest maaparandussüsteemide uuendamine ja rajamine on üsna keerukas protsess. Pärast andmete kogumist oma maadel asuvate kuivendussüsteemide kohta tuleb taotleda projekteerimistingimusi ning koostada projekt. Pärast projekti koostamist tuleb taotleda ehitusluba, ja kui läheb ehitamiseks, on vaja omanikujärelevalvet. Lihtsaim viis väikse mahulisi töid teha on tellida vastava registreeringuga ettevõtjalt maaparandussüsteemi uuendustööde kava ja sel juhul pole vaja projekti tellida.

Et kõik kergemini sujuks, soovitab Taul maaomanikel luua maaparandusühistud, et koos toetust taotleda ja ülejäänud asju ajada. Eriti kasulik on luua ühistu piirkonnas, kus uuendatav või rajatav kuivendussüsteem läbib mitmeid maavaldusi.

Tauli sõnul on toetuse saamisel seekord suur eelis praegu alustavatel maaparandusühistutel, kellele jagatakse meetmest rohkem raha kui erafirmadele (suhtes 70%/30%). „Konkurentsis rahale on võimalik hindepunkte kasvatada ka rahastuse omaosaluse vabatahtliku suurendamisega,“ märkis ta.

Toetused maaparandussüsteemi rajatiste rekonstrueerimiseks, ehitamiseks ja uuendamiseks Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames, meede 4.3 “Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus”

Esimest korda käib toetuse taotlemine vaid elektroonsel viisil e läbi PRIA kodulehe.
• Toetust võivad taotleda põllumajandusettevõtjad, maaparandusühistud, ettevõtjast erametsaomanikud, metsaühistud ja mittetulundusühingud.
• Toetust saab taotleda maaparanduseks ja põllumajandusliku hoone juurdepääsuteede rajamiseks. Konkreetsem investeeringuobjektide nimekiri on meetme määruses.
• Maaelu arengukava meetme “Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid” toetuste taotluste vastuvõtmine toimub perioodil 24.-28. oktoober 2016.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.