Saada vihje
Kumna mõis – inetust pardipojast ilusaks luigeks (0)
Võrreldes teiste Eesti mõisatega on Kumna mõisa peahoone vaat et uhiuus – valminud aastatel 1933-1935. Sellegipoolest on selle omanikeks olnud nii Meyendorffide aadlipere, erinevad armeed kui OÜ Loodustoode.

1919. aasta maareformiga võeti baltisakslastelt üldjuhul ära nii mõisate hooned kui nende juurde kuuluv maa. Et üks Meyendorffide suguvõsa liikmeid – Georg Meyendorff – oli vabadussõjas võidelnud Eesti sõjaväes, jäeti talle Kumnas 20 hektarit maad, kuhu mees lõi Aia talu.

Georg müüs Aia talu 1935. aastal Emmeline Kromelile, kes ehitas olemasolevaid ehitisi kasutades klassitsistliku villa, mida nüüd nimetatakse uueks mõisahooneks. Pole teada, kes oli arhitekt ja pole teada ka, kuidas nägi välja sisekujundus.

Nõukogude okupatsioon tõi Kumnasse Punaarmee, Saksa okupatsioon omakorda Abwehri luurekooli, sakslaste taganemine taas Punaarmee. Hilisemal ajal oli mõisas kohaliku kolhoosi kontor. Hoonet kahjustasid tulekahjud.

Uuesti elule

Üheksakümnendatel meenutas tühjaks jäänud Kumna mõis maalilisi varemeid. Isegi osad vahelae aampalgid varastati ära. “Terve see park oli täis puidutükke,” meenutab Raivo Kalve.

1999. aastal pani Harku vald Kumna mõisa avalikule oksjonile. Selle ostis 111 000 eesti krooni eest Loodustoode OÜ, mille juhatusse Kalve kuulub. Hoonega koos tuli kaks hektarit maad.

Raivo Kalve väike Kadriorg ehk Kumna mõis. 

Kalve varasem karjäär kulges Tallinna tehnikaülikoolis, kus mees tegeles dotsendina toiduainete keemiaga. Mis pani ta nüüd mõisa taastama? “Mulle meeldib öelda, et see oli meeltesegadushoog,” naerab Kalve.

Esimese hooga pandi majale uus plekk-katus ning löödi uksed ning aknad laudadega kinni, et keegi enam rüüstama ei saaks tulla. Siis selgus, et trepp, galerii, enamus seinu ja isegi osa vundamendist tuleb uuesti ehitada. Mõned üksikud seinajupid, sambad ja karniisid jäid samaks.

Remondiks on kulunud ligemale miljon eurot Loodustoode OÜ raha. “Meie oleme toidulisandite, ravimite ja kosmeetikatoodete hulgimüügifirma. Me varustame apteeke, kaubanduskette ja bensiinijaamu,” selgitab Kalve. Ettevõttes töötab praegu 17 inimest.

Euroopa Liidult saadi aastatel 2010-2014 mõisa taastamiseks PRIAlt Leader toetust kokku 200 000 eurot. “Me kirjutasime projekte. Kord oli selleks mingi trepi ehitus, kord vahelae ehitus, kord tänavakivi paigaldus, kord välisvalgustus,” meenutab Kalve.

Kuidas kujundada?

Hoone taastamisel oli probleemiks, et Meyendorffide ajast polnud restauraatoritel kasutada ühtegi sisefotot. Mõned vihjed andis mõisas seitsmekümnendatel vändatud nõukogude spioonifilm.

Et mõis ehitati kolmekümnendatel neoklassitsistlikus stiilis, üritati seda hoone taastamisel sisekujundusele edasi anda. Eeskuju ammutati Eesti mõisasid läbi sõites, aga ka internetiavarustest. Ühe ukselingi osas saadi inspiratsiooni teaduste akadeemia hoonelt Toompeal.

Kroonlühter teise korruse saalis toodi Riia linnast. 19. sajandi keskpaigas valmistatud lühter on hiljem elektrile üle viidud. 

Kumna mõisa seinu kaunistavad kümnete kaupa Eestit käsitlevad vanad graafilised lehted ja maakaardid, mis Kalve on ostnud Saksamaalt ja mujalt Euroopast. Seintel märkab silm veel vanu mõõku ja püsse, mis pärinevad antiigioksjonitelt. Mõnevõrra on baltisaksa kunsti.

Seinad, kuid ka enamus mööblit on suhteliselt heledad. Mööbel imiteerib 18. sajandi lõpu Rootsis valitsenud Gustav III stiili, mida Prantsusmaal nimetatakse Louis XVI stiiliks. “Seda tehakse ka täna, tehti eile, tehti sada aastat tagasi,” räägib Kalve.

Seminarid ja peod

Et mõisa omab ikkagi Loodustoode OÜ, hakati majas korraldama mõisatuure klientidele, kelleks on peamiselt apteekrid. Esialgu näidati varemeid. Kui mõisa taastamine edenes, jõuti üritusteni siseruumides.

Praegu korraldatakse Kumna mõisas apteekrite seminare, aga ka pulmasid, sünnipäevu, moekollektsioonide fotosessioone. “Mannekeenid tulevad ja näitavad oma uhkeid riideid,” naerab Kalve.

Vanade maakaartide kogumine on Kalve pikaajaline kirg. 

Mõisas on tehtud reklaamfilme. See oli võttepaiga kandidaadiks ka Georg Otsa eluloofilmile ja Mart Sanderi “Litsidele”. “Sander käis ise kohal ja ütles, et mõis on liiga ilus, litsimaja nii ilus ei saa olla,” muigab Kalve.

Kumna mõisas korraldab ametlikke üritusi Harku vald. “On olnud Harku valla külade päevad, on olnud isegi valla jaanituli,” räägib Kalve. Tabasalu muusikakool annab mõisas oma kontserte.

Kalvel on hea meel, et paari nädala pärast peetakse Kumna mõisas Harjumaa Omavalitsuste Liidu pidulik vastuvõtt “Eesti Vabariik 100”. See on ühtlasi tunnustuseks ja krooniks mõisa 19 aastat kestnud taastamistööle.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.