Kuldne ring kosub kiiresti, ääremaa tühjeneb järjekindlalt (0)
Pärast valdade ühinemist-ühendamist tekkis Harjumaale esimene üle 20 000 elanikuga omavalitsus, Saue vald. Rahvaarv kasvas mullu kõige kiiremini siiski Rae vallas, nagu see on olnud ka viimasel paaril aastal. Samas Tallinnast kaugemal kahaneb rahvaarv jätkuvalt.

Kui paaril viimasel aastal on Rae valla aastane juurdekasv jäänud napilt alla tuhande elaniku, siis eelmise aastaga registreeriti valda juurde 1012 inimest. Tunamullu oli selleks arvuks 990. Rahvaarv jääb vallas 1. jaanuari seisuga napilt alla 18 000.

Vallavalitsus rahvaarvu kiire kasvu pärast ülemäära ei muretse, sest uute elanike lisandumisega kasvab aasta-aastalt ka valla eelarve. Tänavu on selleks juba 39,3 miljonit eurot, mis on valla ajaloo suurim eelarve. Osa sellest rahast läheb kahe lasteaia ehitamiseks, mõlemad kerkivad valla põhjaossa Järvekülla. See on ka piirkond, kus rahvaarvu kasv on vallas kõige kiirem, lisaks Järvekülale suureneb elanike arv ka Peetri alevikus.

„Kiire rahvaarvu kasv nõuab tänasest suuremat pingutust, et ka valla uuemad elanikud saavad kätte vajalikud teenused,“ kommenteeris Rae vallavanem Mart Võrklaev.

Kasv jõudis kooli

Rae naaber Kiili vald nii päris nii suurte numbritega uhkustada ei saa, kuid ka seal jätkus viimaste aastate juurdekasv – vallavanem Aimur Liiva sõnul lisandus aastaga registrisse 181 inimest (siseministeeriumi andmetel 170), mis teeb aastaseks kasvuks pea 3,5%. Võrdluseks – Rae valla aastane kasv oli kuus protsenti, mis oli mullu Harjumaal ülekaalukalt suurim kasvuprotsent.

Liiva sõnul ei plaani vald ehitada uusi lasteaedu, küll on aga juba pikemat aega plaanis Kiili gümnaasiumi laiendus. „Kiili vald ei suuda hetkel õpilaste suure arvu tõttu pakkuda kõigile õppetööd hommikupoolsel ajal, 2.-3. klassid on teises vahetuses. Aga planeerimine-projekteerimine käib, laenuvõtmise võimekus on olemas ning loodame väga uue algklasside maja 2019. aasta sügiseks valmis saada ning probleemi lahendada,“ rääkis vallavanem.

Rae vald oli nagu mullugi üsna ülivõimsalt suurim kasvaja Harjumaal. Vaatamata viimase aja suhtelisele konservatiivsusele elanike arvu kasvu suhtes, suurenes ka Viimsi valla rahvaarv siiski märkimisväärselt. Nüüdseks Harjumaa suurimaks vallaks tõusnud Saue ei paistnud mullu suure kasvuga silma, teisest suurest ühendvallast, Lääne-Harjust, aga peab rääkima hoopis miinusmärkides. Tõdema peab, et kuldne ring kasvab ülejäänust Harjumaast märkimisväärselt kiiremini. Allikas: siseministeerium 

2016. aastal kasvas valla rahvaarv 129 inimese võrra, mis tähendab, et Kiiliski on kasv kiirenev. „2018. aastaks on prognoos põhimõtteliselt samasugune ehk lisandub 150-200 inimest ja eeskätt põhjusel, et turule on tulnud uusi elamukrunte, mille hind jääb 50 000 lähedale,“ ütles Liiva.

Kasvuprotsendilt mahutas end Harjumaa edetabelis esimese ja kolmanda ehk Rae ja Kiili vahele Viimsi vald, kus aastaga lisandus 742 elanikku ehk 3,9% valla senisest elanikkonnast.

Kasv kampaaniaga?

Tavapäraselt oli Harjumaal omavalitsusi, kus inimesi meelitati end ametlikult elanikuks registreerima kampaaniaga. 2016. aastal toimus märkimisväärseim kampaania Raasiku vallas, kus aasta viimaste nädalatega jõuti sundliitmisest päästva 5000 elaniku piirini.

Tänavu kuulutas kampaania algust kõige kõvema häälega Keila linn, mis vaatamata pea 10 000 elanikule oli samuti mullu sundliitmise ohus. Kuuenädalase kampaania eesmärgiks oli aasta lõpuks jõuda 10 000 elaniku tähiseni ning seda kirjeldati kui Tallinnalt elanike tagasi ostmine. Keila linnapea Enno Fels ütles mullu novembris, et Tallinn on tasuta ühistransporti juba aastaid kasutanud kõlvatu konkurentsi relvana, mis ahvatleb naaberomavalitsuste inimesi fiktiivselt tallinlaseks hakkama. “Kuna eraisiku tulumaks on oluline osa omavalitsuse eelarvest, siis näppab Tallinn sedasi naabrite eelarvetest ka kohalikku sotsiaal- ja keskkonnakaitsesse ning koolidele ja lasteaedadele minevaid summasid,” selgitas Fels.

Et elanikke pealinnalt tagasi „osta“, pakuti igale 2017. aasta lõpuks Keila linna elanikuks registreerijale sada eurot.

Käesoleval nädalal nentis Enno Fels, et eesmärgist jäi napilt puudu – 1. jaanuari seisuga on Keila rahvaarv 9956 inimest. Aastaga lisandus elanikke sadakond. Samas ei saa linna rahvaarvu kasvu kirjutada vaid kampaania arvele – ka loomulik iive oli mullu linnas positiivne: sünde oli 40 võrra rohkem kui surmasid.

Rõõmustada saavad ka teised kuldse ringi vallad, kus elanikke arvu kasvatab peale mehaanilise ka loomulik iive. Näiteks Kiili vallas sündis mullu 82 last ja suri 31 vallaelanikku. Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ütles Harju Elule, et nende vallas oli loomulik iive +23 inimest.

Jõelähtme vald on aastate jooksul silma paistnud ka kõige järjekindlama registreerimise kampaania korraldajana – iga aasta lõpus kuulutatakse välja, et registreerijate vahel lähevad loosimisele auhinnad. Paar aastat tagasi loositi välja elamukrunt. Lõppenud aasta detsembris läksid loosi rahalised auhinnad, võita võis 500 eurot. Registribussi oli lausa võimalik telefoni teel koju tellida. Kokkuvõttes võib ettevõtmise plusspoolele kanda, sest valla elanike arv suurenes mullu 85 inimese võrra.

Kuid alati ei pruugi auhinnad aidata. Raasiku vald lubas registreerinute vahel loosida välja viis ajalehe Sõnumitooja aastatellimust. Detsembris lisandus valda küll 27 kodanikku, kuid terve aasta peale jäi Raasiku vald miinusesse – rahvaarv vähenes 25 inimese võrra ja on nüüd üsna napilt üle 5000.

Tõmbab, ei tõmba?

Tallinna tõmbest on räägitud kaua ja selle üle on kurtnud ka Tallinna naaberomavalitsused ehk nn kuldse ringi vallad. Suuremaks hädakisaks läks siis, kui Tallinnas kuulutati ühistransport tallinlastele tasuvabaks.

Tänasel päeval tundub, et kuigi pealinna rahvaarv kasvab endiselt, ei toimu see enam kuldse ringi arvelt. Kui arvestada tinglikult kuldsesse ringi Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi vald ning Maardu linn, kasvas nende omavalitsuste rahvaarv kokku 2934 elaniku võrra ehk aastaga 2,3%.
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja arvas, et ümberregistreerimine tallinlaseks on pigem möödunud aastate nähtus. „Usun, et need inimesed, kellele Tallinna tasuta transport on olnud argumendiks Tallinnasse registreerimiseks, on sinna juba oma elukoha ära registreerinud ja sealt suuri muutusi näha ei ole põhjust,“ rääkis ta. „Ilmselt ei mõjuta elukoha muutusi suuremal määral ka võimalik tasuta sõitmine maakonnaliiinidel, ega me ju hetkel ka ei tea, kas ja mis tingimustel see üldse kehtima hakkab.“

Populaarseimad lastele pandud eesnimed Eestis 2017. aastal. 

Samal arvamusel oli ka Keila linnapea Enno Fels. „Arvan, et edaspidi Tallinna mõju lähiümbruses pigem väheneb,“ nentis ta.

Kui kuldne ring kasvab ja kosub kiiresti, siis ülejäänud Harju omavalitsused (Anija, Kose, Kuusalu, Lääne-Harju ja Raasiku vald ning Keila ja Loksa linn) peavad kambapeale nentima, et rahvaarv vähenes mullu 158 inimese võrra. Arvestama peab, et paar kaugemat endist valda – Nissi ja Kernu – on nüüd Saue valla osaks ning on samuti kuulumas kuldsesse ringi, kuigi sealsete elanike jaoks on pealinn täpselt sama kaugel nagu varemgi. Ja kui ka Keila linn sellest seltskonnast kuldse ringi sisse arvata, oleks „ääremaa“ kahanemisnumber veelgi suurem.

Kogu Harjumaa peale saab aga mulluse kohale tõmmata üsna jämeda plussi, sest rahvaarv kasvas maakonnas ka ilma Tallinnata 2785 inimese võrra ehk 1,7%. Möödunud aastaga ületati ka 160 000 elaniku piir – 1. jaanuari seisuga elab Harjumaal 161 710 inimest. Koos Tallinnaga on elanike arv 610 468.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.