Saada vihje
Kuidas saada omanik mõisa eest hoolt kandma? (0)
Kostivere mõis sai tänavu peale uue katuse.  Kostivere mõis sai tänavu peale uue katuse. 
Ajaloolase Valdo Prausti andmetel oli mõisate hiilgeajal ehk sadakond aastat tagasi Eestis kokku 1245 peamõisat. Siia lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisa ning ligi kuussada karjamõisat. Seega oli neid kokku üle kahe tuhande.

Ajalooline Harjumaa (selle piiridesse jäi ka praegune Raplamaa) on olnud mõisakompleksidest rikas. Siin on asunud veidi üle 230 mõisasüdame. Praeguseks on neid kaasaegse Harjumaa piirides muidugi tunduvalt vähem alles. Kaitse all on 33 maakonna mõisakompleksi.

Muinsuskaitseameti Põhja-Eesti järelevalveameti Harjumaa vaneminspektor Ly Renter ütleb, denture et korrastustööd maakonna mõisates on toimunud või nad on plaani võetud. Neid on restaureeritud ja korrastatud. Muinsuskaitseamet eraldab igal aastal avariilistele hoonetele toetusraha.

“Anija mõisa peahoone juures on tehtud pargi rekonstureerimistöid. Paigutatud on pinke ja valgusteid ning korrastatud peenraid. Mõisas toimuvad üritused ning on avatud raamatukogu, drugs “ ütles Renter. Kostivere mõisa peahoonele pandi uus katus ning see sai valmis oktoobriks.

Viletsas seisus Habaja

Kolga mõisa peahoone katus läks juunikuus välgutabamusest põlema. “Muinsuskaitseamet eraldas kahjude likvideerimiseks 4024 eurot,” ütles Renter. Raasiku valla Perila mõisast on alles vaid kokkuvarisenud varemed. Peningi mõis on kehvas olukorras ning selle peahoone katus varises aastal 2011 lume raskuse all sisse. “Peningi peahoone sai tänavu uue katuse peale. Ei Perila ega Peningi ei ole riikliku kaitse all,” ütleb Renter.

Avariilises olukorras on Kose valla Habaja mõisa peahoone. See on hävimisohus ja peremeheta, praegu müüb hoonet pankrotihaldur. Kuusalu valla Kodasoo peahoone uksed ja aknad on suletud. Kogu mõis ootab korrastamist. Sama valla Valkla mõis kuulus pikka aega hooldekodule. Tänaseks on suhteliselt heas korras ja katuse all olev peahoone saanud uue omaniku.

Sama ameti vaneminspektor Silja Konsa ütleb, et lisaks Habajale on halvas või lausa avariilises olukorras Voore, Nurme, Habaja, Lehola ja Muraste. Ülejäänud mõisate seisukord on hea või rahuldav. “Parimad restaureerimistööde näited Lääne-Harjust on Keila-Joa, Kõltsu, Vääna. Restaureerimisel on Vana-Pääla, Kernu, Saku, Padise ja Riisipere,” ütleb Konsa.

Sund ajab tegutsema

Millised on ameti võimalused suunata mõisate omanikke korrastama enda vara ning remontima hooneid? “Omanikuga, kes mälestist ei hoolda, saab suuliselt vestelda ja teha temale märgukiri. Samuti saab talle teha ettekirjutuse, millega kaasneb ka sunniraha. Ettekirjutus sunnib kindlasti hoonet korrastama või müüma,” vastab vaneminspektor Ly Renter. Silja Konsa lisab, et muinsuskaitseamet saab omanikku nõustada ja selgitada. “Seda ei olegi nii vähe kui teinekord arvatakse. Muinsuskaitse peaks omanikule ja avalikkusele väärtusi esile tooma, aitama pärandi haruldust mõista ja mõtestada ning aitama leida pärandi säilitamisele ja korrastamisele parim viis,” selgitab ta.

Sundi Konsa kinnitusel rakendatakse ja see üldjuhul mõjub. “Omanikul on valida: kas maksta sunniraha või teha sama raha eest ära avariitööd mälestise säilimiseks. Praegu on menetluses Lehola ja Muraste. Mõlemal on kehtiv ettekirjutus ja see on sundtäitmisele suunamisel,” selgitab Konsa.

Muinsuskaitseamet aitab ka rahalise toetusega. Selle summad ei ole restaureerimiseks alati piisavad. “Kuid oleme aidanud toetada avariilisi või halvas seisukorras olevaid mälestisi edasise kahjustuste eest. Mõnda objekti oleme toetanud mitme aasta vältel kuni kahjustuste kõrvaldamiseni,” teab Konsa.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.