Saada vihje
Kuidas Ottide pere Prangli pärimust hoiab (0)
„Meri, kena rannaliiv. Omapärane rannarahva kultuur ning oma keel. Siin on omamoodi loodus ja keskkond. Kui siia tulla, siis märkavad kõik, et samas on ju Viimsi nii lähedal, kuid saarel justkui aeg seisaks. Ning ära minna siit on väga raske. Nii juhtus see meie perega üheksa aastat tagasi.“

Nii räägib oma kodusaarest Prangli saarte muuseumi juhataja Carmen Ott. Muuseum, mis loodi 2009. aastal, kandis siis talurahvamuuseumi nime, kus tutvustati traditsioonilist rannarahva eluolu. Kolm aastat hiljem avati samas lisaks loodusmuuseum. Mõlema muuseumi loomise taga on Carmen Oti enda pere.

„Prangli muuseumid loodi meie pere entusiasmist. Talurahvamuuseumi hoone toodi linnast, vana maja võeti lahti Tallinnas Järve Selveri juures ja tõime palgid saarele. Esemed korjasime saarelt, ostsime, saime annetustena ning vahetasime muu kauba vastu,“ meenutab Carmen.

Kui kohaliku loodusega seotud materjali kogunes juba nii palju, et ühte majja kõik enam ära ei mahtunud, toodi linnast üks maja veel juurde. Uue hoone jaoks saadi toetust ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Maja tuli tuua märksa kaugemalt kui esimene – Saaremaalt. Seekord oli tegu tellimuse peale valmistatud hoonega.

„Loodusmuuseumi eksponaadid on samuti osa saarelt korjatud. Suur annetus tehti meile eelmisel suvel, kui üks Viimsi pere annetas üle 30 linnu ja väikeuluki topise,“ räägib Carmen.
Loodusmuuseumis on väljas ka huvitav hülgeküttide esemete kogu, lisaks haruldased taimed, kalad ning stendinäitus Prangli looduse ja loomade kohta.

Palka ei maksa keegi

Kahe muuseumiga tegeleb praegu vaid Ottide pere – Carmen, tema mees Tae Laurand ning peretütar Cärol Ott ja tema kaasa Margus Mäe. „Me oleme lihtsalt entusiastid ning palka kuskilt ei saa, muuseumid asuvad meie enda koduõuel,“ räägib Carmen.

Kuigi Prangli saar kuulub Viimsi valla koosseisu, on vallamajas otsustatud, et Ottide pere ettevõtmist vald ei püsivalt ei toeta. „Vald on jah nii otsustanud kahjuks, kuigi nad tunnustavad meie tegevust,“ ütleb Carmen. „Eelmine aasta saime vallalt tunnustuse ning 400 eurot auhinnaraha. See oli meie jaoks väga suur tunnustus.“

Looduskuuseumi maja. FOTO Carmen Ott 

Diplomeid on aastatega tulnud ka mujalt – keskkonnaministeerium on muuseumi auhinnanud aasta keskkonnateokese tiitliga, oma tunnustuse on andnud ka päästeamet.

„Algselt ju saarel muuseumi üldse polnud, ning et vähegi seda haruldast rannarahva kultuuri siin säilitada ja koguda, siis selleks saigi see muuseumi idee teostatud,“ räägib Carmen.

Aastas külastab Prangli muuseume paar tuhat inimest. Üldjuhul satub muuseumi selline saare külaline, kes tunneb huvi saare vastu – näiteks toovad turismibürood oma grupid muuseumi. Need, kes tulevad saarele lõbutsema, nemad muuseumi ei satu, ütleb Carmen.

Korraldavad laagreid

Ühel väikemuuseumil on tänases Eestis väga keeruline ellu jääda, eriti kui omavalitsus ega riik püsivalt ei toeta. Et vajalikku lisaraha teenida, alustasid Otid mullu lastele hariduslike loodusprogrammide väljatöötamisega. Nüüd korraldatakse saarel ka laagreid.

„Olemegi just tänu sellele ellu jäänud, et mõtleme oma muuseumile juurde erinevaid tegevusi, nagu lastelaagrid, täiskasvanute laagrid. Teeme käsitööd, valmistasime Prangli kaardid, mõtleme juurde uusi käsitöötooteid, mida paremini turustada,“ räägib Carmen. „Teeme ekskursioone saarel, kirjutame rahastusprojekte. Tegime isegi pisikese kioski muuseumi õuele, kus müüa karastusjooke, jäätist.“

Põhiline laager on laste looduslaager, kus tutvustatakse nii loodust kui antakse ellujäämisõpet. Tänavu on uuenduseks kunstilaager, kuhu tuleb EKA õppejõud Urmas Orgusaar.

Täiskasvanutele aga korraldatakse terviselaagreid, kus räägitakse toitumisest, tegeldakse jooga ja pilatesega ning sukeldutakse helirännakute maailma.

Nii jäädakse muuseumina ellu. „See oleks ka õppetund ka teistele väikemuuseumitele. Sest meie muuseum otsest toetust kuskilt ei saa,“ ütleb Carmen.

FOTO Cärol Ott 

TEAVE: Lastele toimuvad laagrid

• Ka sel suvel korraldab Prangli saarte muuseum lastele vanuses 7-12 aastat laagreid. Kunstilaager toimub saarel 15.-17. augustil ning looduslaager 22.-24. augustil.
• Looduslaagrid on kolmepäevased. Laagris õpitakse meisterdama, tundma Prangli saart ja keskkonda ning mängitakse erinevaid mänge. Loodust aitavad lisaks laagri juhendajatele tundma õppida Kaitseliidu juhendajad, kelle eestvõtmisel viiakse läbi looduses ellujäämise kursusused.
• Kunstilaagris maalitakse ning tehakse erinevaid käsitöölisi tegevusi. Kunstilaagri juhendajaks on Eesti tuntud kunstnik ning õppejõud Urmas Orgusaar ning EKA moeosakonna 3. kursuse tudeng Cärol Ott.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.