Harjumaa lääneosas Ämaris asub Eesti õhuväe moodne lennubaas. See on rajatud kunagise nõukogude lennubaasi kohale. Tänapäeval leidub siin vähe seda, mis meenutaks nõukogude minevikku. Seega on tegu sisuliselt uue lennubaasiga.
Ämari on koduks Eesti õhuväe lennugrupile. Aga siin on ruumi palju enamatele õhusõidukitele ning baasi planeerimisel ning rajamisel peetigi silmas seda, et vajadusel saaks siin vastu võtta suuremat lennuüksust. Eesti on NATO liige ja NATO on aidanud baasi rajada. Sestap kuulub Ämaris asuv lennubaas NATO lennubaaside hulka.
NATOsse astumisega 2004. aastal hakkas meie kohta kehtima alliansile omane kollektiivkaitse põhimõte. Seda printsiipi iseloomustab ka arusaam, et liikmesriikide õhuruum on ühine ning vajadusel ka kaitstakse õhuruumi ühiselt. Balti riikidel enestele ei ole arvestavat hävituslennuväge ja seetõttu aitavad teised liitlasriigid rotatsiooni korras oma hävitajatega turvata meie regiooni õhuruumi. Ühe lennusalga rotatsioon kestab tavaliselt neli kuud.
Siiani on õhuturbe lennusalk paiknenud Leedu õhuväe Šiauliai lennubaasis.
Selle aasta algusest on rotatsioonikord olnud USA õhujõudude käes. Märtsini koosnes rotatsioonisalk neljast hävitajast. Märtsis lisandus neljale hävitajale veel kuus lennuvahendit. Seega on just Balti regiooni lõunaosa üsna hästi õhuturberelvadega varustatud.
Nüüd on NATO juhtkond otsustanud tugevdada ka Balti piirkonna põhjaosa õhuturvet ning 30. aprillil saabuvad Eesti õhuväe Ämari lennubaasi neli Taani hävitajat ning alates 1. maist tegutseb siin omaette kiirreageerimise lennuüksus.
Rahuaegne tegevus
Plaanide kohaselt moodustavad rotatsiooni Taani Kuningliku Õhuväe hävitajad F-16. USA päritoluga mitmefunktsiooniline hävitaja F-16 Fighting Falcon on ühe mootoriga suhteliselt kerge lahingulennuk. Lennuki mitmefunktsioonilisus tähendab seda, et seda saab kasutada hävitajana õhuruumi kaitseks, ründelennukina maapealsete ja merel olevate objektide hävitamiseks, aga ka mitmesuguste luureülesannete täitmiseks. Väidetavalt on F-16 maailmas kõige laiemalt levinud hävitaja.
Mõnikord on küsitud, et kas kahest paarist hävitajatest piisab Eesti või Balti õhuruumi turvamiseks? Mis saab siis, kui mõni vaenulik riik peaks meid suure hulga lahinglennukitega ründama? Õhuturbest rääkides tuleb silmas pidada siiski asjaolu, et see on rahuaja tegevus. See on mõeldud eelkõige mitut liiki piiririkkumiste takistamiseks, samuti lennuohutuse tõhustamiseks.
Õhuturve on võrreldav piirivalve, mitte aga sõjaaja riigikaitsega. Nii nagu rahuaja piirivalve ei vaja tanke ja suurtükke, nii piisab ka Eesti õhuturbeks väikesest hulgast kiiretest hävitajatest Harjumaal. Sõjaaja tingimustes sellest muidugi ei piisaks, aga siis võetakse tarvitusele hoopis teistsugused meetmed.
Paar lendu päevas
Mai algusest Ämaris baseeruvad Taani hävitajad hakkavad kindlasti Eesti ja laiemalt kogu Baltimaade õhuruumis treeninglende tegema. See ei tähenda aga sugugi lendude hulga järsku tõusu ei terve Eesti ega ka mitte Harjumaa taeva all. Need paar lendu päevas, mida taanlased eeldatavasti ette võtavad, ei mõjuta oluliselt Eesti õhuruumis toimuva lennuliikluse tihedust. Juba Tallinna lennuväljale lähenevate ja siit lahkuvate lennuvahendite hulk on võrreldamatult suurem Ämari lennuväljaga seotud lendudest, ükskõik kui aktiivne Taani lennusalk ka poleks. Neljast siin baseeruvast hävitajast peavad kaks olema püsivalt ootevalmis ega saa seega sooritada harjutuslende.
Küllap huvitab paljusid harjumaalasi küsimus, kuidas hakkab Taani hävitajate tulek Ämarisse mõjutama ümbruskonna maapealset elu? Kas toob see enesega kaasa majanduse või vähemalt kaubanduse elavnemise? Kas tekib hulgaliselt uusi töökohti?
Töökohtade osas võib öelda, et juba praeguseks on loodud hulk uusi töökohti ja ilmselt lähitulevikus tuleb neid veelgi. Vabade töökohtade kohta leiab teavet kaitseväe värbamiskeskuse koduleheküljelt (http://vk.kra.ee/index.php/vabad-ametikohad).
Kindlasti hakkavad saabunud liitlasmaade õhuväelased otsima ümbruskonnas vaba aja veetmise võimalusi ning ostukohti. Olulist majanduse elavnemist aga NATO õhuturbe saabumisega ma ei julgeks prognoosida, vähemalt esialgu mitte. Siin tuleks meenutada, et ühe rotatsiooni meeskonna suurus on viiekümne ja saja inimese vahel. Vaevalt et see arv ostjaid ja vabaaja veetjaid Harjumaa lääneosa majandust kohe märgatavalt muudaks. Pikemas mastaabis hakkab ilmselt kaudselt mõjutama vajadus lennubaasi taristut täiendada ja arendada.
Uued üksused Ämarisse
Vast olulisemalt kui NATO õhuturbehävitajate tulek võiks ümbruskonna majanduselu mõjutada kaitseväe arengukava kohaselt lähitulevikus toimuv logistikakeskuse logistikapataljoni, logistikakooli ja mõnede teiste üksuste ümberkolimine lennubaasi territooriumile. Juba praegu kerkivad Ämari metsa alla uued kasarmud ning sissekolimine pole enam mägede taga. Siia tuleb hulgaliselt ajateenijaid, kaadrikaitseväelasi ning ka tsiviiltöötajaid. Ajateenijate tulek tähendab omakorda nende külaliste tulekut Ämarisse nädalavahetustel. Küllap see kõik mõjutab kohalikku elu märgatavamalt kui NATO hävitajate salga baseerumine lennuväljal.
Lennubaasi puhul tuleb arvestada veel ka õppustega, eriti rahvusvaheliste õppustega. Siis saabub siia hulgaliselt lennuvahendeid ning sadu õhuväelasi nende teenindamiseks. Õppuste perioodiks muutub baasi elu eriliselt aktiivseks ja muidugi suureneb märgatavalt lennutegevus.
Selle aasta suuremad õppused toimuvad mais ning juunis. Harjumaalastele võib öelda, et loodetavasti see õppusteperioodi lennutegevuse suurenemine neid ei häiri. Mais toimuva õppuse Kevadtorm 2014 tegevuspaik on Lõuna-Eestis ning Harjumaa õhuruumi kasutatakse vaid läbilendamiseks lõunasse. Juunikuise rahvusvahelise õppuse peamine tegevus toimub aga Läti aladel ning õppusest osalevad lennuvahendid vaid baseeruvad Ämaris. Harju õhuruumis õhuoperatsioone ei toimu, siit lennatakse vaid läbi.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et NATO õhuturberotatsiooni saabumine Ämarisse tähendab eelkõige Eesti õhuruumi julgeoleku olulist suurenemist. Harjumaalastel ning Kagu-Eesti elanikkonnal on põhjust tunda elu palju turvalisemana. Lisaks konkreetsele õhuturbe suurenemisele on liitlaste lennuväe tulek ka märgiks sellest, et NATO kollektiivkaitse põhimõte kehtib ning meie liitlased võtavad oma liitlaskohustusi tõsiselt.
Alles pikemas ajalises mastaabis võib rotatsiooni baseerumine Ämaris kaasa tuua nähtavamaid jälgi ja märke. Arvatavasti hakkab kohalikku elu kiiremini ja märgatavamalt mõjutama kaitseväe logistikaüksuste kolimine lennubaasi aladele selle aasta sügisel.
Last but not least, see, kas need muutused ja arengud lennubaasis mõjutavad kohalikku elu rohkem või vähem, sõltub suures osas harjulaste eneste pealehakkamisest. Loodan väga, et baasi kaitseväelased – olgu väliskülalised, olgu meie endi kaasmaalased – leiavad meeldivat ajaviidet ja lõõgastust ümbruskonnast ega pea pärast tööpäeva lõppu pealinna kiirustama.
