Saada vihje
„Kui eurotoetused kaovad, on see majandusele hea“ (0)
Article title
Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Demis Voss.
Sihtasutus Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK) loodi selle nime all täpselt 20 aastat tagasi. Eesmärk oli sama, mis eelkäijal, MTÜl Harju Ettevõtluskeskus – luua tingimused ettevõtluse arenguks, olla toeks ja abimeheks neile, kes soovisid ettevõtet luua või laiendada.

20 aastat hiljem on paljud asjad muutunud, kuid peamine mitte: inimesed vajavad ikka nõustamist ning ettevõtluspisik süstimist. Aastatega on lisandunud teenuseid, nt vabaühenduste nõustamine ja töö noortega; tulevad aastad aga võivad muuta paljutki – teatavasti väheneb järgmisel finantsperioodil märkimisväärselt Euroopa Liidu toetuste maht, eriti valusalt võib see puudutada otsetoetusi ettevõtluses.
HEAKi praegune juhataja (kokku on olnud neid neli) ja enne seda aastaid kohalike omavalitsuste konsultandina töötanud Demis Voss usub, et ettevõtlustoetuste kadumine elatakse üle, kuid nõustamisteenuse tulevik sõltub riigi majanduspoliitikast ja omavalitsuste huvist.
Harju Elu käis Vossiga olevikust ja tulevikust vestlemas käesoleva nädala teisipäeval.

Mis on HEAK aastal 2018, milline roll on keskusel?

Kui aastatel 2003-2014 koordineeris kohalikke ettevõtluskeskusi EAS, siis 2014 võttis koordineerimise üle maakondlike keskuste võrgustik ning nüüd me suhtleme otse ministeeriumite, riigi tugiteenuste keskusega. Maakondlike keskuste eesmärk on olla kohapeal, rohujuure tasandil. Ettevõtlusega alustamine, eriti noortes ettevõtlusteadlikkuse suurendamine – see ongi meie roll, et igas piirkonnas midagigi toimuks ja elu päris välja ei sureks. Oluliseks saab ka uute teenuste väljatöötamine, kui eurotoetused kaovad.

Kaua olete ise HEAKiga seotud olnud?

13 aastat. 2005 septembris tulin konkursiga tööle, alustasin kohalike omavalitsuste konsultandina. See valdkond oli toona tume maa. 2003 oli vabariigi valitsuse kontseptsioonis ette nähtud, et lisaks ettevõtlusele hakatakse tegelema vabaühenduste konsultatsiooniga, et kodanikuühiskoda üles ehitada, ning luuakse omavalitsustele suunatud teenused, sest sel ajal käisid ettevalmistused Euroopa Liiduga liitumiseks. Sellega kaasnes struktuurifondide kasutamine, mis oli kõik uus. Mina aitasin omavalitsustel rahastust leida ja taotleda.
Eks see on nii kogu aeg olnud, et Viimsi vallas ja teistes eeslinnastunud omavalitsustes on võimekus personali osas olnud teine kui tagamaal, näiteks Kosel, Anijas, Aegviidus, Kernus, Nissis – sealne inimressurss oli teine.
Seda tööd tegin kuni aastani 2011, siis olin aasta aega kodus. 2013, kui toonane HEAKi juhataja Kaupo Reede läks tööle majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse, anti mulle võimalus.

See muudab olukorra normaalsemaks, sest kohati on rahaküsimine läinud üle võlli.
Eks see eurotoetuste kadumise šokk tuleb, aga see tuleb üle elada.

Mis on Teie juhatajaks olemise ajal muutunud?

Ajaloo jooksul on olnud neli juhatajat. Esimese juhataja Anne Tangi ülesanne oli asutus käima tõmmata ja kuivõrd olid ka paralleelsed struktuurid, siis end tõestada. HEAK sai jätkurahastuse, see oligi tema roll.
Järgmine juhataja oli Annela Orasi, minu esimene tööandja, tema roll oli ette valmistada struktuurifondide maaletoomine. Kaupo Reede ajal toimus professionaliseerumine ja valdkonnad said kaetud tegevuste ja teenustega ning toimus HEAKi kasv – neljalt inimeselt kümnele, siis 11-le, 12-le. Ta panustas palju võrgustiku loomisele, sellele, mis täna on.
Minu esimene ülesanne oli majandusliku stabiilsuse saavutamine – rahastus muutus tagantjärele projektipõhiseks, see tähendas, et ettevõtluskeskustel oli vaja tagada igal hetkel likviidsus. Tänaseks oleme rahaliselt päris tugev organisatsioon.
Eesmärgiks oli ka see, et ettevõtluskonsultandid oleks ise ettevõtluse taustaga. Inimesed näevad meid siiani EASi osana, mida me ei ole kunagi olnud, aga me oleme sellise suhtumisega harjunud. Tegelikult oleme kliendile suunatud – me ei tohi olla halvas mõttes bürokraatlik riigiasutus, kus on ametnikud. Erasektorist töötajate leidmine on olnud suur väljakutse. Täna saan öelda, et see on õnnestunud, et see on võimalik, kuigi pole palju, millega meelitada.

Gümnaasiumites on ettevõtlusõpe hädavajalik, sellega võiks alustada ehk juba 7. klassist.

Viimasel ajal on palju räägitud eurotoetuste vähenemisest. Kas see mõjutab teie tööd ja laiemalt ettevõtlust?

Kindlasti. Ka täna oli uudis, et Eesti puhul võivad toetused väheneda 24%. Löögi alla satuvad otsetoetused ja ettevõtlusvaldkonda mõjutab see kindlasti.
Aga see on positiivne. Täna joostakse meie juurde ikkagi raha järele – mis ongi õige, sest kui antakse, siis miks mitte küsida. Rahastusallikaid, et ettevõtet alustada või laiendada, on palju. Aga see peaks muutuma laenupõhiseks. Täna, kui EAS annab alustavale ettevõttele toetust, on vajalik meie hinnang ja meil on omad kriteeriumid – sa pead kolme aastaga tekitama teatud käibe, looma kaks töökohta, mis on väärt nii ja nii palju. Kui eesmärke ei saavuta, on võimalik toetus tagasi nõuda.
Kui ettevõtlustoetused vähenevad, muudab see ka meie töö kasulikumaks selles mõttes, et siis tuleb ettevõtja siia, et saada nõuannet, kuidas saada paremaks ja rahastuse teema muutub teise- või kolmandajärguliseks. See muudab olukorra normaalsemaks, sest kohati on rahaküsimine läinud üle võlli.
Eks see eurotoetuste kadumise šokk tuleb, aga see tuleb üle elada. Võtame Taani ja Rootsi –seal on elu normaalne, kuigi toetuse osa on 10%, meil 50%–80% ja ikka öeldakse, et on vähe. Oleme väheke ära hellitatud eurotoetustega. Tulevikus tuleb asju kriitilisemalt läbi mõelda ja see on hea.

Aga mis saab ettevõtluskeskustest? Olete ju praegu n-ö projektipõhised.

Tuleb küsida, milline on riiklik majanduspoliitika. Ma arvan, et ettevõtluse tugiteenused jäävad. Vahe on selles, et on võib-olla viie konsultandi asemel kaks ning struktuurid liituvad.
Eks see sõltub ka riigist ja omavalitsustest, kui oluliseks meie tegemisi peetakse. 20 aasta jooksul oleme kohandunud kõigega.

20 aasta jooksul on Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusele jagatud kõikvõimalikke auhindu. Statistika ütleb, et kaasa on aidatu 3000 ettevõtte sünnile. Ajalugu uurib pildil praegune juhataja Demis Voss. 

Ütlesid, et noored on teie sihtgrupp, et neis ettevõtlusindu ja -teadlikkust tõsta. Kas sellel on ka juba tulemused – kas olete endale juba põlvkonna kasvatanud?

Ei, sellega läheb aega. 2011-12 saime võimaluse seda valdkonda hakata arendama. Täna on nii, et koolides väljaspool Tallinna on erinevus väga drastiline. Gümnaasiumites on ettevõtlusõpe hädavajalik, sellega võiks alustada ehk juba 7. klassist. Meie tugi tänasel päeval on pakkuda õpilasfirmadele juhendamist, mentorvõrgustiku kasvatamist kohapeal läbi koolituste ja toetada majandusõpetajaid. Praegu on koolides kaks probleemi – kas majandusõpetajal pole praktilist kogemust või on õpetaja praktilise kogemusega, kuid pole pedagoogilist teadmist.
Majandusõpe peaks toimuma mitteformaalsete meetoditega, aga Eesti haridussüsteemis on üsna formaalsed õppemeetodid. Meie haridussüsteem on üsna jäik ja seal muudatusi läbi viia on raske. Kohalik omavalitsus võib seada strateegilised eesmärgid ja öelda, et majandusõpe on oluline, aga koolis ei pruugita sellest aru saada. Praegu käime koolides, kes tahavad ettevõtlusõppega tegelda.

Sellest, et omavalitsused peaksid aitama kohapeal ettevõtlust arendada, on palju räägitud. Olete ise sellega kokku puutunud. Milline on olukord?

Ma ei arva, et omavalitsuses peaks töötama ettevõtluskonsultant. Esiteks on raske leida sellist inimest, teiseks pole tal piisavalt kliente. Me (HEAK – M.T.) ei asu kellestki kaugel, nii et kõik saavad tulla siia või meie minna kohale, saab suhelda meili, Skype`i teel.
Omavalitsus saab ettevõtlusele kaasa aidata teadlikkuse suurendamisega HEAKist. Eks omavalitsused saavad ettevõtlust toetada ka sellega, et toetavad meid. Või siis toetavad ise näiteks õpilasfirmasid. Üksikud omavalitsused üle Eesti on pakkunud firmadele ka ettevõtlustoetust, aga see ei ole omaette eesmärk.
Tulevikus näen, et on nagu Taanis või Rootsis – ettevõtluse kogemusega inimesed aitavad ettevõtjaid, olles neile nn coachid. Praegu oleme seotud toetusmajandusega, aga kui see ära kaob, muutub oluliseks oma kogemuse jagamine. Meid võiks võrrelda perearstiga, kes peale diagnoosi suunab õige eriarsti poole.

Kuidas on praegu olukord eestlase ettevõtlikkusega?

Ma arvan, et päris hea seis on, aga haridusteema juurde tagasi tulles – lihtsalt ajaloo või matemaatika tuupimine ei aita kaasa tuleviku ettevõtja kujunemisele. Pehmed oskused on palju olulisemad – analüüsivõime ja loovus – ja seda peaks koolides tekitama. Ma paneks ikkagi noortele rõhku.

Millisena näete HEAKi rolli järgmisel viiel kuni kümnel aastal?

Eeskuju tahaks võtta Taanist, et nõustamisteenus liigub coachingu suunas. Nõustamisteenus jääb, toetused kaovad, eraturu konsultatsioonis tekib korrastumine. Kui on vaja ekspertnõuannet, siis saab ettevõte selle läbi HEAKi usaldusväärsete partnerite tellida. Ja riik ning kohalik omavalitsus toetavad seda teenust. Toetus on pigem sümboolne, 500-1000 eurot. Taanis on muidugi läinud 20 aastat, et sellist süsteemi välja arendada, see pole start-upilik lähenemine, et testime kiirelt, kas sobib või mitte.

TEAVE: Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK)

• 26. aprillil 1995 loodi HEAKi eelkäija MTÜ Harju Ettevõtluskeskus.
• 2. juunil 1998 loodi praegune HEAK.
• Keskusel on olnud neli juhatajat: Anne Tang (alates 1998); Annela Orasi (alates 2003), Kaupo Reede (alates 2006) ning Demis Voss (alates 2013).
• Kokku on aastate jooksul HEAKi teenuseid kasutanud 26 000 klienti.
• Uuringute järgi võib öelda, et 15-20% klientidest loovad HEAKi abiga oma ettevõtte.
• Statistikast võib järeldada, et HEAK on kaasa aidanud 3000 ettevõtte sünnile. Need ettevõtted on genereerinud müügitulu 150 miljonit eurot.
• Läbi aegade on HEAKis töötanud 44 inimest.
Allikas: HEAK

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.