Saada vihje
Kroodi sild valmib sügisel (0)
2012. aastal valmis mahukas Väo-Maardu teelõigu ehitus, kuid seda ühe märkimisväärse puudujäägiga. Nimelt ei suutnud riik kokkuleppele jõuda ühe maaomanikuga ning seetõttu jäi ehitamata üle raudtee viiv Kroodi viadukt. Kummalist vaatepilti, kus tee äkki lõppeb ning jätkub pärast sajameetrist auku, võis nautida paar aastat.

Põhjus, miks ühes kohas tee-ehitus seiskus, oli kohtuvaidluses. Nimelt nõudis viaduktialuse krundi omanik Kinnisvara Grupp OÜ riigilt maa kasutusõiguse eest hüvitist. See juhtus 2011. aastal. Kuivõrd riik ja maaomanik hüvitise suuruses kokkuleppele ei jõudnud, läks asi kohtusse. Seal kestis vaidlus edasi kuni mullu sügiseni. Krundi omanik polnud rahul riigi pakutava hüvitisega, riik pidas omakorda maaomaniku nõutud summat arutult suureks.

Maanteeameti teema osakonna maade projektijuht Tiit Tiigimäe ütles, et riik ja krundi omanik jõudsid kokkuleppele kohtuliku kompromissi käigus mullu 14. novembril. „Seadmisel oli tähtajatu isiklik kasutusõigus riigi kasuks sundvaldusena viadukti rajamiseks üle Kinnisvara Grupp OÜ maa, kus kulgevad nende ja ka teiste omanike raudteeharud,“ lausus ta.

Keerulised asjaolud

Aastaid kestnud vaidlus ja kohtuskäik ei olnud Tiigimäe sõnul midagi erakordset, sest vara- ja omandivaidlused kestavadki tavaliselt kaua. „Vaidluses olid mõneti keerulised asjaolud, kuna omanik väitis, et ta ei saa oma planeeritavat äri nii suures osas kasutada, kui soovib,“ selgitas ta. „Riigi väide oli, et ta (krundi omanik – M.T.) oli varasemalt selle viadukti rajamisest teadlik ja pidi ka sellega arvestama.“

Tiigimäe sõnul saavutati küll kompromiss ning hüvitati isikliku kasutusõiguse seadmist ja kaasnevat kahju, kuid mitte päris selles ulatuses, mida omanik esialgselt soovis. „Kompromissile minek oli kaalutlusotsus, kuna juba ehitatud viadukti osa oli konserveeritud, kui ei säili sellisena palju aastaid,“ selgitas ta. „Samuti oli otstarbekas ära kasutada eraldatud ja osaliselt juba kulutatud euroraha, mis oleks võinud muidu kasutamata jääda.“

Naaberkinnistute omanikud, kus tee-ehitus algselt pihta hakkas ning kelle raudteeharud kulgevad samuti viadukti alt, riigilt raha ei nõudnud.

Septembriks valmis

Tänavu jaanuaris sõlmis maanteeamet Kroodi viadukti valmis ehitamata osa projekteerimiseks ja ehitamiseks lepingu Lemminkäinen Eesti AS-ga. Samal kuul algasid ka ehitustööd. Viadukti kogupikkuseks saab olema 187 meetrit, puuduoleva lõigu pikkus on 128 meetrit. Viadukti lõunapoolsesse serva rajatakse sõiduteest piirdega eraldatud kolme ja poole meetri laiune kõnni- ja jalgrattatee.

Maanteeameti ehitusosakonna sillainsener Taivo Kurg ütles Harju Elule, et kuigi osa valmisehitatud sillakonstruktsioone on seisnud juba paar aastat, ei pea neid uutega asendama. „Valmis konstruktsioonid – sillatalad, ääreprussid, tugiosad – on heas seisukorras ja kasutuskõlblikud. Neid uus ehitama ei pea,“ ütles ta. „Kaks aastat seisnud talade monteerimine viaduktile teostatakse juba juuli keskpaigas.“
Kure sõnul lõppeb ehitus tänavu septembris.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.