Kiviaia taastamiseks saab Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames tänavu toetust taotleda 15.-19. veebruaril.
Eesti kiviaedade ajalugu ulatub 17. sajandisse. Nõukogude perioodi intensiivse põllumajanduse ja ulatusliku maaparanduse tagajärjel lihtsustus traditsiooniline mosaiikne maastikustruktuur – loodi suured põllumassiivid, kust eemaldati kiviaiad. Ka paljud külateede ääres olnud traditsioonilised aiad kaotati, osa neist eemaldati teede laiendamisel, palju kasutati kiviaedadest võetud kive ka tee-ehitusel killustiku valmistamiseks või ehitusel täitematerjalina. Sellega hävitati paljudele põllumajandusmaastike liikidele sobivad elupaigad ning langes maastike esteetiline väärtus.
Eesti Põhikaardi andmetel on Eestis enim kiviaedu säilinud Saaremaal, Pärnumaal, Läänemaal ja Harjumaal. Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 seirearuandes 2014. a kohta seisab, et Eesti topograafilise andmekogu kohaselt on Eestis kiviaedu säilinud ca 7575 km. Kiviaedade taastamist, hooldamist ja rajamist on Eestis toetatud alates 2001. aastast. Tänaseks on Eestis rajatud ja taastatud ligi 200 km kiviaedu.
12 aastat taastamist
“Aastatel 2001-2003 rakendati kiviaedade toetust pilootprojektina üksnes Saaremaal,” teab maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban. Üle-eestilisena rakendati seda esmakordselt MAK 2004-2006 raames ning toetust sai taotleda ka Harjumaal. “Aastatel 2004-2006 toetati Harjumaal 8,9 km kiviaedade rajamist, 9,2 km taastamist ja 2,4 km hooldamist,” sõnab Gorban. Kui siia lisada MAK 2007-2013 perioodil taastatud 8,51 km kiviaedu, on Harjumaal Eesti maaelu arengukava toetustega kokku rajatud, taastatud ja hooldatud pea 30 km kiviaedu.
Muldade suurema kivisuse tõttu on kiviaedade rajamine olnud enam iseloomulik Lääne-Eestile, eriti Saaremaale, ja Põhja-Eestile. Seetõttu maksti perioodil 2007-2013 kiviaia taastamise eest toetust eelkõige Saaremaale (81,5 km), Läänemaale (12,6 km), Pärnumaale (16,5 km) ja Harjumaale (7,9 km).
Kiviaia funktsioonid
“Kiviaeade täpset vanust on raske määratleda,” teab muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Ly Renter. Põhja-Eestis on palju kiviaedu eelkõige kunagise põllupidamise pärast. “Näiteks Proosa, Rebala ja Saha kandis on muistseid põldusid, mis täna on maastikukaitsealad. Kaartide järgi ehitati seal kiviaedu alates 17. sajandist,” räägib Renter.
Kiviaedu ehitati, et loomad ei tuleks oma piiridest välja, tähistati ka maapiire. “Harjumaal on palju taastamata aedu, neid peamiselt just metsades, sest sinna ei saadud kolhoosi ajal ligi,” selgitab Renter. Näiteks Kose vallas on Uuemõisa mõisa pikad aiajorud metsas alles.
Iga peremees tegi aia oma käe järgi, sellest kivist, mis käepärast oli – maakivist või paekivist. “Rebalas on mere poolt suur tuul. Seal tehti tuuletakistuseks isegi kahe ja poole meetriseid aedu,” pajatab Renter.
Kuusalus armastasid Kolga krahvid lõbusõite teha. Legendid räägivad, et kohalikud lapsed ootasid väravate juures et avada väravaid ja said selle eest kommi või raha. “Legend oli ka, et kui tüdrukud valgetes riietes mööda aedu jooksid, said nad mehele,” vestab Renter. Aiad näitavad ka bioloogilist mitmekesisust – paljude taimede, loomade ja putukate elukoht on kiviaias.
Kiviaiad on ka ehitustraditsiooni jäädvustajad. “Kiviaedade taastamine on järjest populaarsem. Kümme aastat tagasi inimesed ei tundud kiviaia taldmikku ära,” räägib Renter. Järgmine harjulaste kiviaia õppepäev toimub 15. mail Koila külas.
Toetuse taotlemine 2016
Kiviaia taastamise toetuse eelarve Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames on 2,5 miljonit eurot, millest 2016. aasta taotlusvoorus jagatakse 1,5 miljonit eurot. Toetust kiviaia taastamise eest makstakse kahes grupis: 60–90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest 16 eurot meetri kohta; üle 90 cm kõrguse kiviaia taastamise eest 25 eurot meetri kohta. Toetust ei saa taotleda kiviaia rajamiseks, ainult taastamiseks.
Kiviaia taastamisega tohib alustada alles siis, kui muinsuskaitseinspektor on kohapeal käinud ja kiviaiale määrangu andnud. “Kui kiviaia taastamisega alustatakse enne vastava määrangu andmist, jäetakse taotlus rahuldamata,” rõhutab maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Gorban. Ekspert peab taastamistööde lõppedes iga kiviaia juures kohal käima ja andma kinnituse, et taastatud kiviaed vastab määrangule. Seejärel saab PRIA toetuse välja maksta.
