Saada vihje
Kohtuotsus jättis küsimused õhku (0)
Eelmisel kolmapäeval tegi Riigikohus Rae ja Kiili valla lasteaiakoha järjekordade põhiseaduspärasuse kontrollimisel otsuse – lasteaiakoha eraldamine järjekorra alusel ei ole põhiseadusega vastuolus.

Rae vallavanema Mart Võrklaeva sõnul andis Riigikohtu otsus selguse, allergy et vald käitub õigesti. “Rae vald on rõhutanud esimesest kohtuvaidlusest alates, viagra et ta ei ole keeldunud lasteaiakohtade andmisest soovijatele, therapy vaid tal puudub lihtsalt võimalus seaduslikku kohustust koheselt täita,” ütles ta.

Võrklaev nentis, et ka juhul kui kohus oleks teinud vastupidise otsuse, ei saaks Rae vald lasteaiakohti kuidagi teisiti jagada, vaid ikka järjekorra alusel. “Selline kohtade jagamine on meie hinnangul kõige õiglasem ja lapsevanemaid võrdselt kohtlev mehhanism ning paraku paremaid alternatiive ilmselt ei eksisteeri,” ütles vallavanem ning küsis, kas kujutaksime ette, et lasteaiakohti jagataks näiteks loosiga.

Mis on mõistlik aeg?

Kiili arendusnõunik-asevallavanem Aimur Liiva aga märkis, et järjekorda puudutav kohtuotsus ei muuda nende valla jaoks sisuliselt midagi. “Hoolimata sellest, et järjekord ikkagi tohib eksisteerida – eelmised kaks kohtuastet väitsid teatavasti vastupidist –, on vallal kohustus “mõistliku aja jooksul” koht garanteerida,” ütles ta.

Mis on mõistlik aeg, seda kohus kahjuks ei täpsustanud, lisas Kiili asevallavanem ning arvab, et see võib tõenäoliselt saada mõne uue kohtuvaidluse aluseks.

Rae vallavanem Võrklaev aga leidis, et mõistlikule ajale viitamine oli kohtu poolt õige. Vald on tema sõnul teinud kõik endast sõltuva uute lasteaiakohtade loomiseks ning on kehtestanud kohta ootavate lapsevanemate olukorra leevendamiseks erinevaid toetusi. “Mõistliku aja vaidlus võib rohkem tekkida siis, kui inimene kirjutab end valda ja seaduse järgi me peaksime talle kohe lasteaiakoha võimaldama,” ütles Võrklaev. Lisaks sellele, et omavalitsusele pole jäänud aega lasteaiakohta planeerida, hakkab vastse elaniku sissetulekutelt tulumaksu laekuma vaid siis, kui too on end vallaelanikuks registreerinud möödunud aasta viimase päeva seisuga.

Teine grupp on püsielanikud, kelle sündinud lastega teab omavalitsus arvestada.

“Valla sooviks on, et meie elanikud esitaksid lapse sünni registreerimisel kohe ka avalduse lasteaeda koha saamiseks,” ütles Võrklaev. “Siis saab vald võimaluse arvestada varakult lasteaiakoha sooviga ja selle loomiseks vajalikke tegevusi planeerida.” See 1,5-2 aastat, mil laps on pärast sündi kodus, on Võrklaeva sõnul omavalitsuse jaoks mõistlik aeg, mille jooksul suudetakse lasteaiakoht luua.

Sissekirjutuse küsimus

Teiseks küsimuseks, mille Riigikohus jättis sel korral lahenduseta, on lapsevanemate sissekirjutuse nõue – selle seavad tingimuseks paljud omavalitsused, kui lasteaiakohti jagatakse.

Kiili asevallavanem Aimur Liiva sõnul võiks ka selles küsimuses võimalikult kiiresti õigusselguse saada, sest vastasel juhul tuleb jääda ootama vastavat kohtuasja. “Et vallad vanemate sissekirjutust nõuavad, on täiesti arusaadav, sest ainus viis kohustuste täitmiseks katet leida on ju üksikisiku tulumaks,” märkis ta.

Temaga nõustub Mart Võrklaev. “Kui riik on pannud omavalitsusele kohustuse ja raha selleks ei eralda, siis võib omavalitsus nõuda sissekirjutust, et saada vahendeid kohustuse täitmiseks,” leidis Rae vallavanem.

Enese vallaelanikuks registreerimine pole siiski võluvits, mis kohe soovitud lasteaiakoha annab. „Inimesed peavad arvestama, et kohe järgmisel päeval pärast sissekirjutuse tegemist ei ole võimalik saada lasteaiakohta. Kiire elanikkonna kasvuga omavalitsus vajab mõistlikku aega koha loomiseks,” lausus Võrklaev. “Kui inimene soovib lasteaia kohta näiteks 2015. aasta 1. augustil, peaks ta olema end valda sisse kirjutanud hiljemalt 2014. aasta detsembri lõpuks.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.