Saada vihje
Kogukond aitas Pikavere mõisakooli tunnustuseni (0)
Article title
Helju Kadakas näitab tunnustusplaati, mis Pikaverele anti. “Tänan kõiki õpetajaid, lapsevanemaid, vabatahtlikke ja kogukonna liikmeid,” lisab ta.
7. mai õhtul selgusid Tallinna Raekojas neljandat korda Eesti parimad mõisad. Erinevate kategooriate parimad on Saka, Kaagjärve, Vasta, Pikavere ja Eivere mõisad. Samuti tunnustati RMK-d Keila-Joa mõisapargi renoveerimise eest. Preemia sai Riin Alatalu Balti riike ühendanud mängu “Visit Baltic Manors” eestvedamise eest.

Eesti mõisate ühenduse presidendi, Keila-Joa lossi omaniku ja hooldaja Andrei Dvorjaninovi sõnul on neljandat korda toimuva tunnustusürituse eesmärk laiemalt teadvustada mõisate olulist rolli Eesti ajaloos ja kultuuris.

Parim kool mõisas on tänavu Raasiku valla, Pikavere mõisakool. Harjumaal asuv ja peatselt oma 150. juubelit tähistav Pikavere mõisakool on auhinna andjate hinnangul jätkusuutlik kool, mis motiveerib kohalikke piirkonnas elama laste parima koolielamuse nimel. Mõisakooli tegemistesse on oodatud ja kaasatud ka kogukond.

Nädal hiljem, kui ajakirjanik Raasiku valla mõisakooli külastab, käivad seal parasjagu tunnid. Oleks nagu hiljaks jäänud, kui “Kevadet” parafraseerida. Kooli direktor Helju Kadakas leiab veel ühe tsitaadi klassikast: “Enne läheb jumalapäike looja, kui meie Pikavere tegemised saab üles loetleda. Tehtud ja tegemisel on väga palju ning varasemad ettevõtmised kipuvad juba ununema,” ütleb Kadakas.

Tehtud on palju. Nagu põhjendusest lugeda, on kooli tegemistesse kaasa tõmmatud Pikavere kogukond. Täpsemalt tegutsevad asutuse heaks nii õpetajad, lapsevanemad, vilistlased, vabatahtlikud ja naabridki.
Palju annab juurde ka see, et koolidirektor Helju Kadakas on juurtega kohalik. Täpsemalt Pikaveres õppinud, pea 30 aastat koolis töötanud ning viimased neli aastat direktori ametit pidanud.

Õhus rippus sulgemise oht

“Olen kogu aeg mõelnud kooli säilimise peale, sest minu direktoriks kandideerimise eel oli õhus plaan kool sulgeda,” meenutab ta. Kohalik kogukond pani pead kokku ning palus Raasiku volikogult lisaaega. Loomulikult sooviti kooli jätkamist ning pärast mõningast võitlust jäi haridusasutus ikkagi alles. Klasside arv langes toona küll üheksalt kuuele. Täna õpib Pikaveres viis klassi. “Uuest õppeaastast saame kuueklassiliseks. Lapsi õpib praegu meie majas 34, tuleval aastal ootame 40lapselist kooli.

Lisaks toimetab siin ka lasteaed,” seletab Kadakas. Klassid on Pikaveres liitklassid. Kadaka sõnul on liitklassidel mitmeid eeliseid, sest just nii õpivad lapsed iseseisvust ja ettevõtlikust.

Millega meelitab Pikavere endale lapsi õppima? Kadakas ütleb, et õppetöö on paljuski looduse ja ise tegemise keskne. Asutatud on teadusring, kus kõik õpilased saavad teha katseid ja omandada teaduse algteadmisi. Matemaatikaringis osalevad kõik õpilased, sest seal lähenetakse ainele elulisemalt ja mängulisemalt, kui tavaks. “Juba esimesest klassist on inglise keel. Meie lapsed näitlevad palju, nad saavad koostöös vallaga käia Raasikul jalgpallitrennis,” loetleb koolijuht. Viimased neli aastat on päevas üks õuevahetund ehk selle pikkus on 55 minutit. “Lapsed söövad ja saavad siis õue minna. Saavad näiteks palli mängida ning talvel suusatada,” tunneb Kadakas rõõmu.

Juba eelmise direktori Maiu Plumeri ajal loodi õue aiamaa. Praeguseks on seda laiendatud ning rikastatud. Sellel on ümber ka talgutega ehitatud aed. Vabatahtliku tööga rajatakse ka välikööki. Tegutsevad robootikaring ja tegeleda saab spordiga.

Kogukond aitab alati

Maja ümber on killustikuhunnikud ning käivad ka haljastustööd. “Parandame füüsilist keskkonda,” ütleb koolijuht. “Koostöös külakogukonnaga uuendame teid. Pooleli on ka vabatahtliku MTÜ Pikavere Mõis algatatud söögisaali uuendamine,” loetleb Kadakas.

Kõik need ettevõtmised lõppevad 8. juuniks, kui tähistatakse Pikavere kooli 150. aastapäeva. Koos MTÜ-ga tegutseb keldris ka nn teise ringi leiupood. Seal toimetavad lapsevanemad ning vilistlased. Tegutseb kogukonna kangastelgede tuba, täiskasvanutele antakse täiendõpet ning majas on avatud ka külaraamatukogu.

Advendi ning jõulude ajal on plaanitud taas ellu kutsuda päkapikumaa. “Nii tore, et kogukond kokku hoiab. Tänu neile jäimegi ellu. Aga loorberitele ei saa õitsema jääda ning peab pidevalt otsima, mida paremini või huvitavamalt teha,” räägib Kadakas. Ta kiidab enda kolleege, lapsevanemaid, sõpru ning toetajaid, kes aitavad kooli ja selles toimuvat torisemata ning kella vaatamata. Viimatine suursündmus oli 1. mail korraldatud kooliõue talgud.

Kõiki toetajaid ja abilisi tänatakse tavaliselt vabariigi aastapäeva paiku kontserdi ning kooli teenetemärgiga. “Paljud võõrad ütlevad, et majal on hea aura. Ise olen olnud pikalt asja sees ja ma tunnengi ennast kogu aeg koduselt,” räägib koolijuht.

Pikavere mõisakool

• Esimene haridusasutuse hoone alustas tegevust aastal 1869 Salu külas.
• Praegune kooli asukoht ehk Pikavere mõis valmis 19. sajandi esimesel poolel.
• Aastal 1920 kolis kool mõisahoonesse. Sellele ehitati aastaks 1940 peale teine korrus.
• Aastate jooksul on mõisas lisaks koolile töötanud postkontor, velskripunkt jms. 1978–1987 asulas kooli ei olnud. See avati uuesti 1987 ning sai põhikooliks viis aastat hiljem. Aastast 2017 on ametlik nimi Pikavere mõisakool.
• Vaata lisa: www.pikavere.edu.ee

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.