Saada vihje
Kodukant otsib eakatele abilisi (0)
27. septembril kohtusid Keila sotsiaalkeskuses Harjumaa kolme omavalitsuste ja vabaühenduste esindajad, et koos liikumisega Kodukant arutleda: kuidas vabatahtlikud saavad pakkuda tuge hoolekandeteenuste juurde.

Eesti Külaliikumine Kodukant asus selle aasta augustist sotsiaalministeeriumi tellimusel katsetama, kuidas vabatahtlikud saavad toimetada hoolekandesüsteemis. Testimisse on kaasatud kuus maakonda ning muuhulgas ka Harjumaa. 27. septembril kogunesid Keilas Saku ja Saue valla ning Keila linna kohalike omavalitsuste esindajad ja sotsiaalpartnerid, et arutada omavahelist koostööd ning edasisi plaane seade.

Kindlasti ei hakka vabatahtlike põhitegevus olema koristamine.

“Eestis usaldab riik kodanikke niipalju, et vabatahtlikuks saab olla näiteks Päästeameti juures, politsei ridades või kriminaalhooldajana vanglateenistuses. Kuigi vabatahtlike kaasamiskogemust on ka sotsiaalvaldkonnas omajagu, kipuvad vabatahtlikud tegutsema küllaltki lühikest aega ning seetõttu kulub liialt palju tähelepanu uute vabatahtlike koolitamisele ja sisseelamisele. Seetõttu on tekkinud vajadus sotsiaalvaldkonnas vabatahtlike kaasamine süsteemselt läbi mõelda,” selgitab projekti Põhja piirkonna juht Anu Viltrop. Tema vastas ka Harju Elu küsimustele.

Kuidas on siiani vabatahtlikud kaasatud sotsiaalabisse?

Vabatahtlike kaasamine sotsiaalvaldkonna ei ole Eestis tegelikult üldsegi võõras ja esmakordne. Eestis on mitmesuguseid näiteks, kus vabatahtlike on kaasatatud näiteks päevakeskustes ja hooldekodudes tegevusjuhendajate abilisteks. Eestis on mitmesuguseid abistavaid platvorme abipakkujate ja abivajajate kokkuviimiseks, näiteks Helpific, mis on suunatud esmajoones erivajadusega inimeste abistamiseks. Tallinnas tegutseva Vabatahtlike Eneseabi ja Nõustamiseühingu tegevuse eesmärgiks on vanemaealisi inimesi vabatahtliku tegevuse kaudu aktiviseerida ja tegevuses hoida.

Usume Kodukandis siiski, et on mitmeid asju, mida vabatahtlikud saavad teha ka ilma vastava erihariduseta, piisab vaid sellest, kui tegemist on sooja südamega inimesega, kes tahab aidata. Küll aga ei juhtu vabatahtlike kaasamine iseenesest.

Kuidas tekkis mõte vabatahtlikke just sotsiaalbisse suunata?

Minu meelest on see väga tore, kui töö tellija Sotsiaalministeerium soovib sellise tundliku teema – nagu seda vabatahtlike kaasamine sotsiaalvaldkonnas kahtlemata on vabatahtlike kaasamise võimalused ja protsessi tervikuna läbi mõelda. Kahtlusteta ei saa vabatahtlikud tegutseda, kui me ei leia üles inimesi, kes toetust vajavad. Seega võib Harjumaa koordinaatorile julgelt, loomulikult ainult toetust vajava inimese nõusolekul, teada anda, kui teie lähedaste või kogukonnaliikmete seas on inimesi, kes võiksid alltoodud tegevustes tuge vajada.

Harjumaal (ja ka mujal Eestis) kaasame vabatahtlikke nüüd sügisel ja kevadel jälle. Hetkel planeerime Harjumaal kaasata 30–40 vabatahtlikku.

Igale alustavale vabatahtlikule pakume kahepäevast koolitust, arengupäevi ning toetust vabatahtliku tegevuse kestel.

Kus saab ennast kirja panna? Milliseid ülesandeid hakkavad vabatahtlikud täitma?

Vabatahtlikke ootame end üles andma Vabatahtlike Värava veebilehel

Eelkõige hakkavad meie vabatahtlikud pakkuma nö seltsilise teenust. Nad saavad üksilduse leeveduseks ajada juttu, lugeda raamatut või teha koos toetust vajava inimesega erinevaid käelisi tegevusi. Samuti saavad vabatahtlikud pakkuda saatjateenust koduväliste sotsiaalsete tegevustega tegelemiseks ja kultuuritarbimiseks või toetada lihtsamate kodutööde tegemisel, mida toetust vajav inimene üksi enam ei teeks, kuid vabatahtliku abil oleks kasvõi osaliselt võimeline ka ise kaasa lööma. Näitena võib tuua kotikandmine poeskäigul või teejuht, kui tegemist on mäluhäiretega inimesega. Vabatahtlikud saavad pakkuda ka emotsionaalset rahuldust pakkuvate tööde tegemisel, näiteks panna kirja mälestusi või vanu toiduretsepte.

Kindlasti ei hakka meie vabatahtlike põhitegevus olema mähkmevahetus, koristamine ja toidutoomine. Vabatahtlik ongi pigem jutukaaslaseks ja seltsiliseks ning seega ei ole siinkohal tegevus päriselt võrreldav vabatahtlike tuletõrjujate, merepäästjate või politseinikega, sest mitte kõik hooldustöötajate funktsioonid ei kandu edasi vabatahtlikele.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.