“Kirikuasjadest peab julgema rääkida!” (0)
1. septembrist on ametis Raasikul asuva Harju-Jaani kiriku vaimulik Jaan Nuga. Pidulik ametisse seadmine toimus poolteist kuud hiljem 11. oktoobril ning sellel osalesid peapiiskop Andres Põder ja praostid.

Raasiku kandist on pärit vähemalt kaks suurmeest. Pühakojast põhja jäävas Haljava külas sündis Eesti üks pikaajalisemaid kirikuõpetajaid Herbert Kuurme. Tema tegi enda elutöö Põltsamaal. Raasikult lõunasse jääb aga Perila, laulutaat Gustav Ernesaksa sünnikoht.
Värske Harju-Jaani õpetaja teenis varem 15 aastat Palamusel, mida eestlased tunnevad Oskar Lutsu ja tema teoste kangelaste järgi.

Jaan Nuga, millised on olnud Teie senised töö ja tegemised Raasikul?

Eks ta selline sisseelamise periood on olnud. Suurem osa sellest ajast on kulunud uue pastoraadi ehk kunagi 1980ndatel Harri Reinu ajal kirikuvahi majaks ehitatud hoone remondile. Uuendamine algas just siis, kui ma Harju-Jaani õpetajaks tulin ning eelmisel nädalal sai enam-vähem kõik valmis. Praegu sean ennast sisse.

Kui palju oli Teil varem siinse kandiga kokkupuuteid?

Esimest korda tulin siia, kui sain kokku koguduse juhatusega ametisse asumise asjus. Mind kutsusid möödunud suvel tööle Kuusalu õpetaja, praost Jaanus Jalakas ning siinne diakon Lev Lekarkin. Varem olin sõitnud Raasiku jaamast vaid rongiga läbi.

Kas Oskar Luts ning tema raamatukangelased on kippunud Palamuse eluolu ka kuidagi varjutama?

See on selline kahe otsaga asi. Ühest küljest on muidugi vägev, et paika selle järgi tuntakse ning vist terve Eestimaa on Palamusel käinud. Samas on sealtsamast pärit näiteks Theodor Luts, kes lõi Eesti esimese helifilmi ja kelle filmipäevi siiani peetakse. Samuti ka muid toredaid tegelasi. Kogudus ja kirikuhoone kuuluvad Eesti vanimate hulka.

Milline on Harju-Jaani kogudus ja koguduse praegune elu?

Olen siin vaid poolteist kuud ametis olnud ja ei oska nii väga hinnanguid anda. Loomulikult on Harju-Jaani kihelkond Palamuse omast võrratult suurem. Palamusel oli 2500 elanikku, siin on üle 10 000 elaniku. Aga eks see kontakti leidmine on raske ja aeganõudev. Inimestega päriselt tuttavaks saamine võtab aega aastaid.
Kogudusel on kuulutuspunktid Arukülas ja Kehras ning on ka kodused punktid. Aga neid punkte võiks olla alati rohkem. Lähiajal tahan jõuda ka Anija valda, et sealse rahvaga tutvuda.
Ehk sellest või järgmisest nädalast saame alustada pühapäevakooliga. Laulukoor on juba paaril korral koos käinud.

Aga kirikuhoone enda olukord? Kas sellega võib jääda rahule?

Olukord pole sugugi rahuldav. Viimase suure sõja ajal lasti kirikuaknad puruks. Hiljem on pandud ette kusagilt mujalt saadud aknad. Aga need ei ole eriti tihedad.
Veelgi hullemas olukorras on laudadest puitlagi. Olen käinud üleval lae peal ja võin öelda: valgus paistab pragudest läbi. Ning kirikusse astudes tõmbab ruumis tuul.
Meil ongi plaanis laupäeval, 8. novembril kell 10 alustada talgutega. Raasiku Mistra Autex on andnud tootmisjääke ja katsume koos need lae peale laiali rullida. Edaspidi tuleb mõelda ka küttesüsteemide uuendamisele. Pinkide all on küll väikesed radiaatorid, kuid need on vaid kergelt leiged. Tavaliselt on peetud talviseid jumalateenistusi käärkambris, mida saab korralikult kütta.

Millised plaanid on vana pastoraadiga?

Sinna on plaanis rajada vanadekodu. Sellega on kiire, sest PRIA rahaga on koostatud projekt. Ning suvel pandi n-ö stopper käima ning viie aastaga peab kõik valmis saama. Aga selget tegijat, kes hakkaks toimetama, veel ei ole. Kohti on siia plaanitud veidi alla 30.

Mida võtta ette, et ka noorem rahvas leiaks tee kirikusse?

Palvetada, mis muud. Eks see on vanemate teha, et nooremad tee kirikusse leiaksid. Aga olukord on keeruline. Sest enamus lapsevanemaid on kasvanud üles juba sellisel ajal, kui ka nende vanemad ei olnud koguduse liikmed. Mida sa ikka kirikuasjadest räägid, kui ise sellest midagi ei tea. Aga kirikuasjadest peab julgema rääkida.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.