Saada vihje
Kiiu mõisa remont seitse kuud graafikust maas (0)
Kui 2016. aasta suvel Kiiu mõisa rekonstrueerimisega alustati, oli esialgseks tähtajaks oktoobri lõpp 2017. Selleks ajaks töödega ühele poole ei saanud, silm märkab maja ümber tellinguid ka praegu.

„30. mai on meil see kõige viimane tähtaeg,” lubab Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi nüüd Harju Elule.
Ehitaja õigustab tööde venimist tööjõupuudusega, räägib vallavanem, kelle sõnul on Kiiu mõisa remondil olnud kuulda ka ukraina ja läti keelt.

ASiga Eviko sõlmitud Kiiu mõisa rekonstrueerimislepingu esialgne hind oli 998 400 eurot. Sellele on Kuusalu vald pidanud juurde maksma 60 000 ja veel 20 000 eurot.

Kirtsi sõnul seisab tuleb mõisa välisseinu veel üks kord värvida. Nii mõisa peasissekäigul kui teise korruse rõdul puuduvad piirded. Puudu on invakaldtee.

Ei mingit luksust

Mõisa sisenedes märkab silm poole sajandi vanust metallist laevalgustit. “See on kolhoosiajal tehtud lamp,” täpsustab vallavanem. Kokkuhoiu nimel ongi suurem osa sisustusest remondieelne.
“Kõik, mis andis säilitada, me säilitasime. Trepp on restaureeritud. Siit alt tuli välja kamin,” selgitab Kirtsi.

Trepi restaureerimisel ilmnes ka kitsaskoht – avaused trepi külgedel panid muretsema, et äkki mõni laps ronib sealt läbi ja kukub alla. Praegu katab avausi hoiatuslint, tulevikus pannakse nendele pleksklaasid.
Lisaks ajaloolisele puittrepile viib teisele korrusele nüüd ka betoonist trepp ühes hoone küljetiibadest, sest päästeamet nõuab avariiväljapääse.

Fuajees säilitati seinaorv, kus omal ajal paiknes kolhoosi kassaluuk. “Siit maksti palka, järjekord lookles siin,” mäletab Kirtsi.

Kiiu mõisa siseruumide pindala on kokku ligikaudu tuhat ruutmeetrit. “Kõik kabinetid on tehtud nii lihtsalt kui võimalik kontoripindadeks. Ei mingit luksust,” selgitab vallavanem.

Standardi laua taga

Kabinettides hakkavad silma krohvitud ja heledate värvidega kaetud seinad. Seinte ülaosa kaunistab kitsas ornamenditriip. “Põrandaküte on terves majas,” täpsustab Kirtsi, aga tubades on ka radiaatorid.

Lisaks tavalistele tualettruumidele on majas kaks invatualetti ja invalift. “Invalift sai ehitatud, et liikumispuudega inimesed pääseksid teisele korrusele,” selgitab vallavanem.

Esimese korruse arhiiviruumi nurgas on värvi maha koorunud, mis ei ole hea märk. “See läheb garantiitöö alla, sest seinas on nii palju niiskust veel sees, et ta ajab värvi lahti. Seda ei ole praegu mõtet hakata ümber tegema,” arvab Kirtsi.

Vallavanem oma kabinetti takseerimas. 

Vallavanema kabinetis on laud ja kaks tooli. Kummale neist Kirtsi hakkab istuma ja kas üldse, on praegu lahtine, sest 30. mail on soolas vallavanema umbusaldamine.

“Mööbel on aastast 1976, Standardi mööbel. Tänapäeval niisugust mööblit enam ei tehta või kui tehakse, siis maksab see väga palju raha,” arvab mees.

“See on üks kahest ruumist, kuhu pandi parkett maha, kuna tegemist on esindusruumiga, kus võetakse vastu ka külalisi,” ütleb Kirtsi vallavanema kabineti kohta.

Parkett katab ka volikogu saali. Seintel on ornamenti rohkem, laes lühtrid uhkemad. Lakke paigaldatud aparaat hakkab tulevikus vallavolikogu istungeid salvestama. Millal ikkagi volikogu istung saali jõuab? “Võib-olla 30. mail, võib-olla ka mitte,” on Kirtsi kidakeelne.

Volikogu saali kõrval paikneb ruumikas köök. “Seda saali on võimalik välja rentida koos köögiga, kui kellelgi on piisavalt väärikas sündmus, mida tähistada,” ütleb vallavanem.

Igal toal pole rakendust

Teisel korrusel on kabinetid ehitusametnike ja maa-ametnike tarbeks, samuti nende arhiiviruum. Teisel korrusel on veel nõupidamisteruum, mille ühte seina dekoreerivad remondi käigus kandekonstruktsioonidest võetud palgid.

Eraldi toad on raamatupidamise, koristaja ning Kuusalu, Anija ja Raasiku valla ühislehe Sõnumitooja tarbeks. Nii mõnegi ruumi otstarve on aga veel lahtine.

Möödunud aegade mälestusena on mõisa seintel paaris kohas säilitatud nõukogudeaegset rullmustrit. See saadi nii, et kasteti rull värvi sisse ja tõmmati üle seina laest põrandani.

TEAVE: Remont oli paratamatu
• “Ma olen selle majaga tuttav 1977. aastast. Siis oli siin tehas Estron, Kuusalu kolhoosi abikäitis,” meenutab Peeter Raudsepp, kes praegu töötab Kuusalu valla peamaakorraldajana.
• “Remondi käigus selgus, et seal ruumis, kus mina varem istusin, oli tala nii lahti, et mingisuguse ajutise lauga taga sisuliselt õhus see rippus. Oleks ta kuskilt järgi andnud, siis ta oleks mul peas olnud,” ütleb Raudsepp.
• “Mina tulin siia viis aastat tagasi tööle. Aeg-ajalt kuskilt vesi sadas sisse. Kui remondi käigus minu toa põrandakate oli üles võetud, selgus, et selle all oli paks kiht hallitust,” meenutab Kuusalu valla IT-inimene Peep Abel.
• “Siin on püütub vana elementi säilitada ja uut võtta kasutusele. Ma arvan, et selle remondiga maja peabveel kümneid aastaid vastu,” arvab Abel.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.