Saada vihje
Kiisal valmis teine reservelektrijaam (0)
Kiisa avariielektrijaamal on ka varuvariant juhuks, <a href=anesthetist kui elekter Eestist kaob. Siis annab käivituseks vajalikku voolu sinine varujaam (paremal), pills mille võimsus on võrdne Linnamäe hüdroelektrijaamaga.” width=”200″ height=”300″ /> Kiisa avariielektrijaamal on ka varuvariant juhuks, ed kui elekter Eestist kaob. Siis annab käivituseks vajalikku voolu sinine varujaam (vasakul), mille võimsus on võrdne Linnamäe hüdroelektrijaamaga. 

Juuli teisel päeval võttis Elering AS Wärtsilä Finland OY-lt üle teise avariireservelektrijaama Kiisal. Koos eelmise aasta lõpus valminud esimese jaamaga maksab kogu rajatis ligikaudu 135 miljonit eurot ning selle koguvõimsus on 250 megavatti.

Kaks jaama asuvad kõrvuti ning neid lahutab paarkümmend meetrit vaba ruumi. Samas kõrval on metsatukk. Mitte väga kaugele ei jää ka raudteepeatus ning karjäärijärv.

Kuid mitte ilus koht polnud põhjus, miks jaamad Saku valla lõunanurka ehitati. “Need peavad olema võrkude ja suurte alajaamade juures. Tallinna ümber on kolm suurt alajaama: Harku, Kiisa ja Aruküla. Välja valiti 330 kW pingega Kiisa,” ütleb Elering ASi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

Miks on varujaamasid (edaspidi AREJ) tarvis? Köster seletab, et alati võib tavapäraste jaamadega midagi juhtuda. Ning seepärast peabki olema varutootmise võimalus. “Kui Narvas jääb mitmesajamegavatine blokk ootamatult seisma, siis peab Elering samasuguse võimsuse kohe asemele leidma. Kohustus on anda voolu 15 minutiga. Kiisa jaam läheb käima 10 minutiga,” ütleb Köster.

Peab kiirelt tootma

Põlevkivijaamasid nii kiirelt käivitada ei saa. Seepärast on avariijaamade kütus tüüpliselt kas diisel, gaas või käivitatakse neid veega. Viimast varianti kasutavad lätlased.

Kuni Kiisa rajatise valmimiseni Eestis AREJ-d ei olnud ja Elering AS ostis vajadusel reservenergiat Läti elektritootjalt Latvenergo. Olukorras, kus nii Läti kui ka Baltikum tervikuna on sügavas tootmise defitsiidis, on avariireservi hoidmine Eestis siiski kasulikum ja kindlam.

Kiisal töötavad AS Wärtsilä OY kolbmootorist ja ABB generaatorist koosnevad komplektid. Neid on kahe jaama peale 27 ehk väiksemas 12 ja suuremas 15. Väiksema jaama koguvõimsus on 110 ja suuremal 140 megavatti.

Konteinerjaam aitab ka

Kütusena kasutatakse kas gaasi või diislit. Gaasi transportimise jaoks rajati kuuekilomeetrine torujuhe, diiselkütuse mahutid asuvad jaama territooriumil.

Kas kogu juhtimine on automaatne? Käidukorraldaja Meelis Kadak ütleb, et AREJ-sid jälgitakse Kadaka teel asuvast Eleringi juhtimiskeskusest. Iga kuu tehakse jaamades ka proovikäivitamised. Päris avariiolukorras töölerakendamist pole siiani ette tulnud.

“Et AREJ suudaks loetud minutite jooksul saavutada täisvõimsuse, tuleb mootorite jahutusvedelikku hoida ooterežiimis 50 kraadi juures,” lisab Kadak. Ka sellele on mõeldud, mida teha siis, kui võrgus üldse elektrit pole ning AREJ ei käivitu. “Selleks on väike sinine varukonteinerelektrijaam. Võimsus on üks megavatt ehk sama palju kui Jõelähtme valla Linnamäe hüdroelektrijaamal,” seletab Köster.


Teave

Kiisa AREJ I ja II

  • Juunis 2010 kiideti heaks Tagamaa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegiline hindamine.
  • Oktoobris 2010 algas hange ning see lõppes järgmise aasta juunis.
  • Detsembris 2011 väljastati ehitusload ning AREJ-sid hakkas rajama Wärtsilä Finland OY.
  • Juunis 2012 valmis esimene mootorihoone, augustis saabusid esimesed mootori- ja generaatorikomplektid.
  • Märtsis 2013 oli AREJ I testimiseks valmis ning jaam valmis aastavahetuseks. Juulis 2014 valmis AREJ II.
  • Vaata lisa www.elering.ee.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.