Saada vihje
Kiire internet nõuab koostööd (0)
Internetikaabli viimisega magistraalvõrgust majapidamiseni kaasnevad sageli väga suured väljaminekud. Seetõttu on tulevikuvõrgu rajamisel väga tähtis kohaliku kogukonna ja omavalitsuse koostöö.

Tänavu teist korda toimunud Lairibafoorum tõi kokku kogukondade, seek kohalike omavalitsuste, tegevusgruppide, riigi, sideettevõtjate, põllumajandustootjate ning maaturismi esindajad. Seda selleks, et ühiselt rääkida kiire interneti levikust maapiirkondades.

Eesti interneti arengus algas uus ajajärk 2009. aastal, mil asutati Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELA SA). Selle eesmärk on ellu viia EstWini nime kandev projekt ehk kogu riiki hõlmava ning ligemale 6400-kilomeetrise kogupikkusega baasvõrgu loomine. Jänedal Maamajanduse Infokeskuses toimunud foorumil kinnitas ELA SA juhataja Olav Harjo, et juba lähinädalatel võetakse ühendust kohalike omavalitsustega, kellele tutvustatakse tuleva aasta projekte. “Kui räägime neljast järgnevast aastast, siis plaanime igal aastal juurde ehitata umbes 1000 kilomeetrit uut võrku.”

Maast või õhust

Arvestada tuleb aga sellega, et EstWin ei ole suunatud otseselt kodutarbijale, vaid sideoperaatoritele. See tähendab, et internetiteenuse saamiseks peab inimene pöörduma esmalt mõne sideettevõtte poole, kes seejärel leiab igale kliendile parima lahenduse. Mõnel juhul võib olla selleks väga suurt kiirust võimaldav valguskaabel, kuid interneti saab majja tuua ka juhtmevabalt.

Siiski tõdes Elioni võrguarengu ja infrastruktuuri juht Toivo Praakel, et Eesti Telekom kasutab võrgu väljaehitamisel täna ja tulevikus üksnes valguskaablit ning vaskkaablil põhinevaid sidevõrke enam juurde ei ehitata.

Juhtmevaba interneti võimalused on aga laiad. 3G ja 4G baasil osutavad internetiteenust kõik suuremad Eesti sideoperaatorid (EMT, Elisa, Tele2). Väiksemas kogukonnas on aga mõistlik koostööd teha ning kiirema ühenduse hankimisel naabritega nõu pidada, sest sellisel juhul jaguneb omaosaluse maksumus mitme tarbijal vahel.

“Tahame me seda tunnistada või mitte, kuid tehnoloogiliselt on meil võrgu osas kaks Eestit. Meil on piirkonnad, kus on konkurents, kus on võrk ja kus saame pakkuda teenust nii vask- kui ka optilise kaabliga. Samuti on piirkonnad, kus meil on vaid vasel põhinevad lahendused või pole seda üldse,” lausus Praakel.

Näitena tõi Praakel välja, kui palju maksaks ühele kliendile valguskaablivõrguga liitumine juhul, kui majapidamine asub baasvõrgust (EstWin) 142 meetri kaugusel. 4728 eurose kogumaksumuse juures on kliendi kanda 2778 eurot, mis teeks ühe meetri hinnaks 20 eurot.

Praakeli sõnul on Suure-Jaani vald lähenenud valguskaabli paigaldamisse perspektiivitundega. “See on asi, mida tuleb teha käsikäes,” lausus ta ning tõstis esile valla panust nii läbirääkimistel maaomanikega kui ka asjaajamisel. Näiteks võimaldas valla panus ehitamisel lihtsustatud projekti kasutada.

Ühine huvi ja panus

Tiina Sergo MTÜst Ida-Harju Koostöökoda tutvustas LEADERi võimalusi lairibaühenduste arendamisel. “Kui suur summa toetustest läheb lairiba arenguks, on kogukondade öelda,” lausus ta ning kinnitas, et täna ei ole ühegi tegevusgrupi strateegia nii lukus, et sinna ei oleks võimalik midagi juurde lisada.
Osalemiseks soovitas Sergo kontakteeruda oma piirkonna tegevusgrupiga ning osaleda aruteludes ja teha ettepanekuid, kuna kõik tegevusgrupid on avalikud. “Küll on kaalukamad need ettepanekud, millel on rohkem toetajaid.”

Suure-Jaani vallavanema Tõnu Aavasalu sõnul on nii-öelda viimase miili ehk kiire internetivõrgu viimine kodudeni liialt mahukas tegevus, et seda saaks teostada LEADER meetmest. “Kui me tahaksime oma vallas kõik talud valmis ehitada, siis lähekski kogu Rohelise Jõemaa Koostöökogu LEADER meetme raha meil internetitegevuse tarbeks,” ütles Aavasalu.

Nõnda kujunes Rääka külas elanike ja valla koostöös valminud nelja kilomeetri pikkuse lõigu maksumuseks ühele majapidamisele umbkaudu 1000 eurot. “Tähtis on koostöö projekteerimise käigus. Et kaevud (interneti ühendussõlmed – K.T) oleksid õiges kohas, tarbijatele lähemal,” selgitas Aavasalu.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.