Saada vihje
Kernu vallas treenivad Eesti parimad ratsutajad (0)
Väärika ajaloo ja kultuuriga Ruila ratsatallis harjutavad igal päeval nii Eesti praegused meistrid kui ka noored, kelle suurimad saavutused on alles ees.

Tallinna-Haapsalu maantee äärde jääv Ruila küla on Eesti ratsaringkonnas tuntud paik. Siinsed hobusetallid kuuluvad juba 14. sajandi lõpul valminud mõisa juurde, millest on tänaseks saanud Ruila põhikool.

1979. aastal Eha Kirsipuu juhtimisel ning Heiti ja Marti Hääle toetusel taas ratsaspordibaasina tegevust jätkanud tallides on olemas kõik, mis hobustele tarvilik.

Ruilaga seotud tunnustuste hulk on aukartustäratav. Maneeži, koolisõidu- ja väliplatsi, koplite ning takistuste ja jalutuskaruselliga keskust kasutavad näiteks mullu aasta parimaks takistussõitjaks nimetatud Tiit Kivisild ning ratsutamise suurnimi Rein Pill. Samuti valis Eesti Ratsaspordiliit parimaks treeneriks Ruilas tegutseva Riina Pilli ning parimaks võistluseks Ruila Kevadtuuri.

Kõik või mitte midagi

Kõrgelt tunnustatud tallides tegeleb ratsaspordiga ka 22-aastane Jessica Raide, kes tuli 2008. aastal Eesti meistriks ponide ehk kuni 16-aastaste klassis. Kuid kõrgeid kohti on ta saavutanud ka varasematel aastatel.

Tänaseks juba üle kümne aasta sadulas olnud Jessica keskendub peamiselt juhendamisele ning seisab ühes kolleegidega selle eest, et hoida ja edendada Eesti ratsasporti.

“Trennis käimine vaid kolmel korral nädalas on minu jaoks välistatud. Ühel hetkel otsustasin, et kui ratsutama hakkan, siis juba korralikult,” ütleb Raide, kes valmistab parajasti ette Zoritat, oma isiklikku võistlushobust.

Professionaalidele on ratsutamine nii hobi kui ka töö eest. Võib öelda, et see on elustiil, kuna isegi puhkuseplaanide koostamisega tuleb alustada aasta varem. Raidele on see teadlik valik: “Sa kas pühendud spordile ja unustad kõik muu või siis jätkad lihtsalt harrastajana. Mina ei saa vähemaga leppida ning pelgalt hobina ma ilmselt selle alaga enam ei tegeleks.”

Nii-öelda pühapäevaratsutajaid Ruila tallides õigupärast polegi. Muidu rahulikul pärastlõunal toimub kuskil alati midagi, ning sellist asja nagu inimtühi maneež siin juba naljalt ei näe.

Neile, kel on silmis kõrgemad sihid, sõidavad päevas suisa mitme hobusega. Kuigi Raide sõnul on võimalik ka ühe ratsuga väga kaugele jõuda, on see märksa aeganõudvam. Samas ei näe noor juhendaja põhjust Eestist lahkumiseks, kuna Kesk-Euroopa divisjonis on osalejate arvu ja kõrgema taseme tõttu raske silma paista. Ning mis seal salata, kodumaal treenimine on ka rahakotile sõbralikum.

Kuigi Eesti tipud, nagu näiteks Tiit Kivisild või Margit Mägi, viibivad talvel sageli kas Belgias või Hollandis, tuleneb see üksnes meie kliima eripärast. “Eestis on väga head tööd tehtud ning siit saab ka Euroopa tasemel hobust. Tuleb lihtsalt vaeva näha,” kinnitab Raide, kelle sõnul peituvad paremad tulemused juba omandatud oskuste lihvimises.

Kuna õpingud Tallinna Ülikoolis nõuavad oma aja, siis on Jessica täna eelkõige juhendaja rollis. Kuid ka treenerile kuluvad õpetussõnad ära ning selle eest kannab hoolt Raide vanaisa Tõnu Rähn. Tänavu 74-aastaseks saav Rähn istus esmakordselt sadulasse 10-aastaselt ning temagi viibib igapäevaselt Ruilas, kus ta oma kasvandike eest hoolt kannab.

Pühapäeval valmistutakse ühiselt noorukese My Relanderi trenniks. Möödunud hooajal mitmel korral Soomes häid tulemusi näidanud Relander valiti Eesti Ratsaspordi Liidu poolt ühtlasi Eesti parimaks poniklassi esindajaks.

“Loomulikult tahan ma meistriks tulla,” on Relander oma tulevikus kindel. “Eks vahest ikka on raskemad ajad, kuid me töötame ühise eesmärgi nimel ja mul on treeneriga vedanud, kuna ta mõisab mind ning hobust,” lisab ta.

Vanaisaga kohvilauas istudes tunnistab Raide, et kuigi hobuse pidamisega kaasnevad paljud kohustused ja kulutused, kaalub ratsutamisest saadud emotsioon selle üles. “Ratsutamise võlu peitub selles, et seni kuni sa hobuse selga saad, ei ole vanus takistuseks. Ma tulen siia alati teadmisega, et küll on hea, et selline koht olemas on. Siin tekib tunne, mis kestab ja see ei tüüta ära.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.