Saada vihje
Kernu vald vaeb koolide tulevikku (0)
Kernu vallas on praegu kaks põhikooli – Kernus ja Ruilas –, cheap kuid laste arvu vähenemine on pannud valla ja kogukonna valusa valiku ette: mõlemat pole põhikoolina tulevikus nähtavasti võimalik säilitada.

Löögi alla on sattunud Kernu põhikool, case sest Kernu-Haiba piirkonnas on lapsi vähem. Viimase kümne aasta jooksul on sealne elanikkond vähenenud 10%, samas on Laitse-Ruila piirkonnas kasvanud elanike arv 29% võrra ning rahvastik on seal noorem.
Sel õppeaastal õpib Kernu põhikoolis 60 last, Ruilas kaks korda rohkem – 123.

Vaid ühes vanuseastmes – neljandas klassis – õpib Kernus kümme õpilast, teistes klassides on õpilasi vähem.

Mis tuleviku suhtes kohalikke eriti murelikuks muudab, on fakt, et sel õppeaastal alustas Kernus esimeses klassis õppimist vaid kolm last. Samas näitavad prognoosid, et paaril järgmisel aastal esimese klassi astujate arv kasvab, ulatudes mõnel aastal kümne lapseni.

Otsustamine keeruline

Eeltoodud andmed ja prognoosid on pärit Cumulus Consultingi uuringust “Kernu valla haridusvõrgu korrastamine”, mis valmis tänavu jaanuaris. Selles märgitakse, et riigi rahastamismudeli kohaselt ei ole III kooliastme (7.-9. klass) jätkusuutlikkus (üle 10 õpilase klassis) praegu tagatud, mistõttu III kooliastme riigipoolne finantseerimine ei kata kulusid. Lisaks on koolihoone mahutavus praeguse täituvusega võrreldes vähemalt kaks korda suurem.

Kernu vallavanema Enn Karu sõnul on praegu keeruline otsuseid teha, sest pole teada, kuidas hakkab riik tulevikus hariduse andmist rahastama. “Praegu on rahastamine koolipõhine, aga kui see muutub omavalitsuse-põhiseks, siis muutub meie olukord keerulisemaks,” ütleb ta.

Vallavanem ei salga fakti, et Kernus on lapsi vähem ning et see on koht aruteluks, mismoodi jätkata. “Kümmekond aastat tagasi oli seal koolis lapsi veel 150, nüüd 60. Ja tendents näitab langust ka edaspidi,” ütleb ta. “Peame rahvaga arutama, et mis saab.”

Kogukonnale sümbol

Vallavanema sõnul on väikese rahvaarvuga omavalitsustes (Kernu vallas elab jaanuari seisuga ametlikult 2022 inimest – M.T.) lapsi tavaliselt ühe kooli jaoks. “Varem käisid Kernu koolis lapsed ka Varbolast (asub Märjamaa vallas – M.T.), kuid nüüd on ka seal laste arv väga väikseks jäänud,” nendib Enn Karu.

Kuid kooli muutmist algkooliks ei otsustata vaid arve vaadates. Kernu kool on, nagu vallavanem ütleb, kogukonna jaoks sümboliks. Sellest ei soovita niisama lihtsalt loobuda. “Ma olen ka ise Kernu kooliga seotud, mu lapsed on selle lõpetanud,” ütleb Karu, et mõistab kohalike muret.

Vallavanem on enda sõnul suhelnud ka “hea võitluskaaslase”, Padise vallavanema Leemet Vaikmaaga, sest sealkandis on täpselt sama mure. “Neil on samuti kaks põhikooli, Padise ja Risti, aga rahvaarv veel väiksem kui meil. Ja seal ei jõutud arutelust kaugemale.” Padise vallas oli nimelt plaanis muuta Ristil asuv põhikool 6-klassiliseks lasteaed-algkooliks (sama ideed on pakutud välja ka Kernu kooli jaoks), kuid kohaliku kogukonna survel seda siiski ei tehtud.

KOOLIHARIDUS KERNUS
· Kooliharidust hakati Kernus andma 1869. aastal.
· Õppeaastast 1961/1962 muudeti kool 8-klassiliseks põhikooliks.
· Viisteist aastat hiljem, 1976/1977 õppeaastast, muudeti toonase koolide ühendamise kampaania käigus Kernu algkooliks. Vanemad klassid suunati õppetööle Ruilasse.
· 1989/1990 taastati Kernu kool 9-klassilisena.
· 2000. aasta sügisel oli kooli õpilaste arv 154.
· 2013/2014 õppeaastal õpib Kernu põhikoolis 60 last. Sügisel tuli esimesse klassi vaid kolm last.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.