Saada vihje
Kernu mõisa tulevik: lennuväli ja muuseum (0)
Article title
Kernu mõis on ehitatud paekivist, mis on ammutatud kunagisest suurest Mõnuste karjäärist, kus paarsada aastat tagasi töötas pooltuhat inimest. Nüüd on Krista Ruusil plaan avada mõisas paekivimuuseum ning hakata korraldama matku Mõnuste karjääri.
Kernu mõis on tänavu üks viiest nominendist, kes kandideerivad aasta turismiobjekti auhinnale. Rohkem kui kahesaja aasta vanune mõisahoone, kus aastakümneid asus hooldekodu, on nüüdseks saanud taas mõisaliku välimuse ja interjööri ning seal korraldatakse seminare, tähistatakse tähtpäevi ning avatud on kohvik ja hotell.

Alles mullu sai Kernu mõis Eesti parima kultuurimõisa auhinna. Tunnustus tuli mõisas suvel toimunud teatrietenduste ja kontserdite eest. Suveteatris lavale toodud “Libahunt” ja “Vanapagan” pälvisid tähelepanu ka üleriigilises pressis ning tõid mõisaõuele märkimisväärse publikuhulga.

Mõisa omanik Krista Ruus ütleb, et kõik need äramärkimised ja autasud, mida mõisa ostust ehk 2012. aastast alates on saadud, on väga toredad ning annavad jõudu ja indu, kuid turismiobjekti auhinnale kandideerimine on neist kõige südantsoojendavam, sest turistide mõisa meelitamise nimel nähakse kõige rohkem vaeva.

“Kui me perega mõisa ostsime, siis mängisime mõttes igasugu ideedega. Minu tütre, kes oli ostmise ja mõisa renoveerimise suurim eestvedaja, suurim mure oli, et ma teen sellest mõisast muuseumi. Sellest tahtsime hoiduda, tahtsime teha elava asja, kus peetakse seminare ja pidusid,” räägib Ruus.

Aastal 2013 alanud renoveerimine on jõudnud sinnapaika, et üritusturundusega saab täies mahus tegelda. Lisaks peahoonele, mille arhitektiks peetakse kuulsat soomesakslast Carl Ludvig Engelit, on korda tehtud kõrvalasuv hoone, mis ehitati hosteliks. Koos peahoones asuva hotelliga on mõisas kokku 70 ööbimiskohta. Esimesel korrusel asub kohvik, mis Ruusi sõnul tahetakse aastate jooksul kasvatada restoraniks. Esimesel ja teisel korrusel asuvad aga suured saalid – ballisaal, tantsusaal ja seminariruumid.

Selle klaveri kohta liigub igasugu legende, näiteks, et sellel mängis Tammsaare. 

Suurus ongi omadus, mida mõisatele tavaliselt omistama ei kiputa ja see võib turundusele pigem negatiivselt mõjuda, räägib mõisaproua. “Kui ütled inimesele: mõis, siis tekib talle mõttesse pigem selline kallis butiikhotell. Meil on aga kõik suurem ja ka mõisa sisustus ei suru peale traditsioonilist arusaama, et kuhugi ei tohi toetada ega midagi puutuda,” selgitab Ruus.

Siiani on kõige külalisterohkem üritus mõisahoones olnud 200 inimesega vastuvõtt, majutatud on korraga 90 inimest.

Lennuväli ja muuseum

Kuigi renoveerimine on kestnud nüüdseks peaaegu kuus aastat, pole praegu veel lõppu näha. Ka mõisahoones on veel üht-teist teha, kuid suuremad plaanid on ümbrusega – kokku kuulub mõisa omanikele maad 64 hektarit.

Krista Ruusi sõnul lähimad plaanid mõisapargi ning lennuvälja rajamine väikelennukitele. Kui esimene on vaid ettevõtmise asi, siis teise plaaniga on väheke keerulisemad lood, sest naaber Heino ei soovi lennuväljast midagi kuulda. Mõisaomaniku jaoks on see aga asi, mis tuleks kindlasti ära teha, sest tema sõnul on Eestis puudu koht, kus väikelennukite omanikud saaksid oma lennukeid hoida. “Minu arust on see tore plaan ja seda ei tohiks takistada,” arvab ta ja toob näiteks väikelaevanduse, mille areng seisis pikka aega selle taga, et puudusid väikesadamad, kus väikelaevu hoida. Väikesadamate tekkimisega on kiirelt kasvanud ka väikelaevade omanike hulk. Samasugust stsenaariumit ennustab Ruus ka väikelennundusele, vaja oleks vaid väikelennuvälju ja hoiukohti.

Krista Ruus tantsusaalis, mis kunagi oli mõisahärra vannituba. 

Teine suur plaan on paekivimuuseum – on ju sealne piirkond ajalooliselt seotud paekivi kaevandamisega. “Meil on oma paekivi lugu olemas – Mõnuste karjäär on siit nelja kilomeetri kaugusel. Sealt on kunagi kogu selle maja ehituseks kivi ammutatud. Kakssada aastat tagasi oli seal viissada inimest tööl, sealset kivi müüdi ka Peterburi,” räägib Ruus.

Paekivimuuseumi eksponaadid asuks plaani järgi mõisas, kuid matkarada mööda viidaks külalised kunagisse karjääri ja seda võiks teha hobuvankriga, avab mõisaproua plaane – ka hobune ja hobusekasvatus on osa piirkonna ajaloolisest identiteedist, üsna lähedal asuvad mõisale Ruila hobusetallid.

Läbi elu kohaga seotud

Kõik plaanid ja ilusad ideed pole aga tänapäeval miskit väärt, kui sa ei suuda neid turundada ehk potentsiaalse kliendini viia ja huvi äratada. Sellega peab Ruusi sõnul veel vaeva nägema. “Peame panustama tarkust ja raha turundusse, et müüa seda, mis meil juba valmis on, et saada jalad kindlamalt maha,“ ütleb ta ja lisab, et tänavu minnakse esimest korda ka välismaistele turismimessidele, et äratada rohkem huvi välisturistides. “Välisturist on tulevikus meie jaoks järjest olulisem, sest ta on rikkam kui siseturist. Jahiturism on meil käima läinud, on külalisi Saksamaalt ja Soomest,” räägib Ruus.

Välismaale pilku heites aga ei unustata seda, kust ise tullakse. Krista Ruus
on ise lapsepõlvest saati olnud Kohatu külaga seotud ning seetõttu peab end ka selle kandi patrioodiks. “Minuga on nii, et mu isa ja ema on pärit naaberküladest, Mõnustest ja Kiriklast. Kõik suved sai siin veedetud. Mõisaga mul varem sellist isiklikku sidet polnud, sest siia hoonesse astusin esimest korda 2012. aastal, kui tulime enne ostmist hoonet vaatama,” meenutab ta.

Mõisahoone kõrval asub rohkem nooremale ööbijale mõeldud hostel. 

Ruusi jaoks on omanikuna oluline, et mõis oleks kohaliku kultuurielu keskus ja seotud võimalikult palju kohaliku ettevõtlusega. Kui vähegi võimalik tellitakse vajaminev kohalikelt ettevõtjatelt.

Kuigi eesmärgiks pole kunagise mõisaelu taastamine, plaanitakse siiski väiksemaid asju, mis Kernu mõisa külaliste jaoks veelgi paeluvamaks teeksid. Näiteks peetakse mõisas kitsi ja Ruusi plaanides on luua oma meierei, kus saaks pakkuda oma kitsepiima tooteid.

“Me ei taha mõisa muuta rustikaalseks, oleme esmajoones siiski ettevõtetele seminaride ja peokoha pakkuja. Aga selle juures võiksid olla lisategevused, nagu meierei ja matkarajad,” räägib Ruus.

Suur kasumit ta mõisa majandamisest ei oota ja ei soovita ka kellelgi mõisa osta sel eesmärgil, et tagada kena sissetulek pensionipõlveks. Pigem on see Ruusi jaoks koht, kus ta saab oma ideid ellu viia ja teha seda paigas, mis on nagunii elu jooksul südame külge kasvanud.

TEAVE: Kernu mõis
• Mõis asub Saue vallas Kohatu külas.
• Mõis, mis asub 64 hektaril ja kuhu kullub kümmekond hoonet, kuulub ASile Evore, mis ostis erihooldekoduna toiminud hoonekompleksi riigilt 2012. aastal 420 000 euro eest. 2018 eraldati mõisaga seotud kinnisvara osaühingusse Kernu Manor.
• Järgmisel aastal alustati peahoone restaureerimisega. Krista Ruusi sõnul on mõisa ja kõrvalhoonete renoveerimisse aastate jooksul investeeritud umbes kolm miljonit eurot.
• Tänasel päeval pakutakse mõisahoonet seminaride, pidude, pulmade korraldamiseks. Peahoones asuvad seminari- ja peoruumid, 70-kohaline hotell ning kohvik. Peahoone kõrval asub hostel.
• Suviti toimuvad mõisas suveteatrite etendused ja kontserdid.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.