Saada vihje
Kernu mõisa renoveerimine maksab miljoni (0)
„Siia mõisa peab tulema elu ja ilu, see on meie ühiseks eesmärgiks. Ja tervet paikkonda elavdada, kohalikele inimestele tööd pakkuda, külalistele uudistamist ja tervislikku maitsvat toitu,“ võtab Kernu mõisa omanike hulka kuuluv Krista Ruus lühidalt kokku oma suure töö eesmärgi.

2013. aastal pidanuks Kernu mõis suure pidulikkusega oma 200. sünnipäeva tähistama. Ometi jäi see ära – vana auväärne mõisahoone ei olnud just kõige parema tervise juures. Ometi sai vana mõisakompleks sümboolse kingituse – pikki aastaid hooldekoduks olnud uhked, aga käest lastud hooned said uue omaniku, selle omandas enampakkumisel 400 000 euro eest autokaupmees Viktor Siilatsi osalusega aktsiaselts Evore.

Omanike esindajaks, mõisa perenaiseks sai aktsionäride ringi kuuluv Krista Siilats-Ruus.
„Tean Kernu mõisat lapsest saadik, olen pärist naaberkülast Mõnustest, selles Kohatu ja Mõnuste küla piiril oleva mõisamaja ümbruses käisime alatihti uitamas,“ meenutab perenaine lapsepõlve. „Kui lapsepõlvekodu, juba esivanematele kuulunud talu kolhoosilt tagasi saime, hakkasin seda koos tütrega taastama. Kui see oli korras, saime teada, et riik on Kernu mõisa müüki pannud. Käed olid talu taastamisest veel mulla ja mördiga koos, tahtsin edasi teha“, muigab Krista Ruus. Nii koos eksabikaasa Viktor Siilatsiga otsustatigi müüki pandud häärber koos 21 hektari maaga ära osta. Et Krista lapsepõlvemaal elu edendada.

Avatakse kohvik

„Ega mõisale tahtjaid palju polnud. Kellel mõis olemas, see teab, millist tööd see tähendab,“ arvab kaks aastat mõisakompleksi renoveerimisega tegelenud Krista Ruus. Korda on saanud hoone fassaad ja esimene korrus, kus varem asus hooldekodu söögisaal. Mõisakompleksi remondi eelarveks on planeeritud miljon eurot. Kui palju see tegelikult võib maksma minna, ei tea täpselt keegi.

Teist sama palju maksaks tõenäoliselt ka mõisa ees oleva paisjärve – see on tekkinud Vasalemma jõe paisutamisel – mudast ja kõrkjatest puhastamine. Puhastamise uuringuid toetas küll Keskkonnainvesteeringute Keskus, aga tööde läbiviimiseks enam riigilt tuge lähiajal ei tule. Riik on võtnud uue prioriteedi – paisjärved alla lasta, kaladele kudemistee teha.

„Sellest on kahju, arvab perenaine. „Ajalooliselt on Kernu mõis ikka olnud koos paisjärvega, see oli uhke mõisa rajamise eelduseks. Pealegi – lõhed nii kõrgele ülesvoolu kudema ei tule.“
„Aga siin, renoveeritud ruumides, tahame kahe nädala pärast kohviku avada,“ kõneleb projekti ärijuht Maarja Lillemäe mõisahoonest. „Ka köök on moodsalt sisustatud, rahuldab peakoka nõudeid. Kohvik peaks mahutama sada inimest.“

„Peakokk ja kondiiter Rainer Andreas on tulnud struudelite maalt, Saksamaalt, sõitnud aga peakokana ka kruiisilaevadega palju maailmamerd, olnud kokaks luksusjahtidel,“ kõneleb ühes isikus peakoka abiline ja abikaasa Ingrid Talgre (peakoka abilise pakutud struudelid maitsesid tõepoolest nii, nagu oleksid nad ahjust võetdu just Habsburgide-aegses Austrias – Ü.R.), kes nüüd on koos Andreasega otsustanud ankrusse jääda Kernu mõisa maile. Perenaisele abiks. „Pidasime varem Kadriorus kohvikut, aga siis tegi Krista nii inspireeriva pakkumise, et sellest oli raske keelduda,“ kõneleb Ingrid Talgre.

Oma õunte siider

„Mõisahoone teisele korrusele tahame teha konverentsikeskuse, samuti sajale külalisele,“ räägib ärijuht Maarja Lillemäe. Töö mahtu suurendab seegi, et ühtegi säilinud originaalahju mõisas pole. Kuigi on maaküte, tahetakse ikka mõned ahjud algsete järgi taastada.

„See on aga eriti põnev ruum“, osutab mõisa perenaine remontimist ootavale avarale toale, kus nurgas kandiline auk ja keset põrandat betoonplaat. „See oli tänapäevases mõistes mõisapere tualett – siin sai ihuhädasid kergendada ja ennast vannis pesta. Vannivee hoidis soe suur ahi,“ kõneleb perenaine, kes mõisa arhitektuuri tundmaõppimiseks läbis aastased renoveerimiskursused kunstiakadeemias.
„Muinsuskaitsega meil probleeme pole,“ sõnab ärijuht.

„Kahjuks pole selles mõisas olnud eriti freskosid ega laemaalinguid, mida taastada, ju polnud praeguse mõisahoone rajajad Ungern-Sternbergid nii rikkad,“ arvab nüüdne perenaine endistest omanikest. Seina, kus fresko siiski oli, üritatakse kindlasti renoveerida.

Küll on Kernu mõisal aga klassitsistlikule mõisahoonele omane suurejooneline amfilaad, uste avamisel läbi maja avanev vaade: see taastatakse täielikult. „Kahele poole koridori tulevad aga hotellitoad, kolm sviiti ja 12 tavalist numbrituba,“ kõneleb perenaine. „Kes noorpaaridest pulmaöö esimesena sviidis veedab, seda veel ei tea, aga tahtjaid juba on,“ kinnitab Maarja Lillemäe.

Kindlasti tahetakse pakkuda külalistele struudlite kõrvale oma õuntest – mõisal on suur õunaaed – valmistatud siidrit, mõisas kasvatatud viinamarju – kogemus on perenaisel omast talust – ja sparglit. Selle kasvatamise kunsti on toonud Rainer Saksamaalt.

„Tahame, et kõik oleks siin kohalik – nii liha praes, salat selle kõrval kui märjuke peekris. Ja kohalikele inimestele tahame tööd anda, et oleks motivatsioon põllupidamisega jätkata,“ kõneleb perenaine. Rikkaks mõisaga ta saada ei looda. Pigem on see missioon.
Mõisa kohvik avab uksed aga juba ülejärgmisel nädalal. Kindlasti ootavad külalisi ka struudlid.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.