Saada vihje
Keilas protestitakse Jõepargi elamurajooni vastu (0)
Esmaspäeval, viagra 100mg 18.juulil anti linnavalitsusele üle ligi 1500 inimese allkirjadega petitsioon. Selles kinnitatakse, ed et elamute rajamine Jõeparki on vastuolus avalike huvidega ning ala tuleb säilitada tervikuna.

Allkirju koguti paberkandjatel ja netilehel petitsioon.ee detailplaneeringu avalikustamise aja jooksul ehk vahemikus 13. juuni–18. juuli. “Linnavalitsusele anti esmaspäeval üle 1478 inimese ühispöördumine, mis on näha petitsioon.ee lehel,” ütles üks algajata Kirsi-Merilin Põldaru.

Planeeringu kohaselt soovib Ameerika Ühendriikides elav omanik rajada alale kuus elamut 46 uue eluasemega. Lisaks on elamute juurde kokku planeeritud 86 parkimiskohta. “Osaliselt soovitakse planeerida elamud kõrghaljastusega pargi alale. Kõik planeeritavad elamud paiknevad Keila jõe kalda ehituskeeluvööndis. Ning kõik peale kaheksa korteriga maja ka looduskaitsealal,” jätkas Põldaru. “Pärast planeeringu kehtestamist saab linnavalitsus teha keskkonnaametile ettepaneku ehituskeeluala vähendamiseks. Loodame, et sellisel kujul planeeringut ei kehtestata,” lisas ta.

Roheline pärl

Vastasseisu on avaldanud ka pargi mõisahoones töötav Harjumaa muuseumi juht Riine Kallas. “See hävitaks tervikliku pargi, mida ei oleks enam võimalik edasi uurida. Keilale on praegune Jõepark ainuke roheline pärl linnas, mida ei ole siiamaani kahjustatud,” ütles Kallas ERR-i teleuudistele.

Viimased viis aastat on Jõeparki hooldanud OÜ Puuabi. Selle juht Kristjan Kasemaa ütles Harju Elule: “Alal elavad linnud, loomad, nahkhiired, kuid seal ei ela inimesed. Ja nii peabki see jääma. Inimesed on parki teretulnud jalutama, sportima, kalastama, puhkama jne. Elamiseks on Eestis väga palju kohti, kus ei pea mõisaparki maha raiuma,” kinnitas ta.

Ehitustegevuse käigus muutuks pargis veerežiim, mis omakorda mõjutaks väga halvasti allesjäävatele puudele. Lisaks on ala täis arheoloogiliselt huvitavat materjali. Tänavu on parki pandud üles 30 pesakasti nahkhiirtele.

Otsitakse lahendust

Keila linnapea Enno Fels tunnistab, et detailplaneering on keeruline ning tundlik. “Kunagi kehtestatud linna üldplaneering annab lootuse omanikul sinna ka elamute rajamiseks. Üle kümne aasta kestnud protsessis on püütud leida kompromissi,” ütles linnajuht.
Ta lisas, et
oluliselt vähendatud ehitusala vastu pakub omanik linnale tasuta pargiala. Lisaks muuseumi kinnistule oleksidmuud alad saarel avalikuks kasutamiseks. “Avalikul väljapanekul kogutud inimeste allkirju elamuehituse vastu ei saa aga loomulikult ignoreerida. Avalik arutelu toimub augusti teisel poolel, siis selguvad võimalused planeeringu jätkamiseks,” kinnitas Enno Fels. Koosoleku toimumise aeg teatatakse varsti.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.