Saada vihje
Keila jõe alt puuritakse läbi suur gaasitoru (0)
Article title
Torutunneli 16 sentimeetri jämedune pilootvarras on Keila jõe alt juba läbi aetud.
Balticconnectori gaasitrassi ehitus Kiilist Paldiskini on jõudnud lõpusirgele, toimub viimane puurimistöö ristumisel Keila jõega. Et toru jõuaks teisele kaldale, tuleb jõe alla puurida 160 meetri pikkune tunnel, seda laiendada ning gaasitoru sealt läbi tõmmata.

Balticconnectori Kiilist Paldiskisse ulatuv lõik on ca 54 kilomeetrit pikk. Selle ehitamist alustati 2. aprillil 2018. Kavade kohaselt valmib Balticconnectori maismaatoru käesoleva aasta oktoobris.
Käesoleva nädala alguse seisuga on Kiili-Paldiski torustikul tehtud 97 protsenti keevitustöödest, 95 protsenti isoleerimistöödest ja 96 protsenti torust on paigaldatud juba kaevikusse.

Töid Keila jõel teeb Eesti Horisontaalpuur OÜ, mille emafirmaks on soomlaste Lännen Alituspalvelu OY. Suundpuurimise tehnoloogiat kasutades alustati töödega Keilas 5. juunil.

Algul pilootpuurimine

Torutunneli pikkuseks tuleb 160 meetrit. “Kõige sügavamad kohad seal on 6-6,5 meetrit Keila jõe rannast,” selgitab Eesti Horisontaalpuuri juhatuse liige Koit Kreem. Jõepõhja ja torutunneli vahele jääb poolteist meetrit.

Milline on maapind Keila jõe piirkonnas? Pindmise kuni pool meetrit paksu kihi moodustab turvas, järgneb neli-viis meetrit savipinnast. Edasi tuleb moreen, mille all on paas.

Puuri juhivad mehed, mitte arvuti. “Meestele on ette antud oma puurimistrajektoor, mida nad peavad jälgima – nii külgsuunas kui sügavuspidi,” räägib Kreem.

Kui suur võib olla puurijate eksimus 160 meetri puhul? “Ametlikult on öeldud, et kuni pool meetrit võime trassikoridoris eksida, aga mõõtmistäpsused näitavad, et kümne meetri sügavusel me eksime üks-kaks sentimeetrit,” väidab mees.

Pilootvarras on 16 sentimeetrit jäme. “Esimese asjana aeti jõe alt pilootvarras läbi etteantud sügavusel. Oluline on kvaliteetne õigete raadiustega pilootpuurimine,” selgitab Kreem.

Jätk laiendiga

Mis järgneb 5.-6. juunil teostatud pilootpuurimisele? “Nüüd järgnevad sellele eellaiendused. Hakkame maa all seda tunnelit suuremaks lihvima,” räägib Kreem.
“Seda me teeme sellesama masinaga. Lihtsalt puurile pannakse laiendi otsa ja see tõmmatakse uuesti maa alt läbi. Tehakse see puurtunnel suuremaks,” täpsustab mees.

Laiendi läbimõõt on 1,1 meetrit. “Puurtunnel peab olema vähemalt 30 protsenti suurem kui sissepaigaldatav toru,” ütleb Kreem. Laiendiga tehakse tööd käesoleval nädalal.
“Seejärel võtame vastu edasised otsused, kas on vaja veel laiendada või oleme juba kohe valmis toru sisseveoks. Seda otsustab operaator,” arvab ta.

Gaasitoru tõmmatakse Keila jõe alt läbi eeldatavasti selle nädala lõpus või järgmise nädala alguses. “Hülsitoru on 900-millimeetrise läbimõõduga, selle sees olev gaasitoru 700-millimeetrise läbimõõduga,” täpsustab Kreem.

Töömaale tuuakse torud 12-meetriste osadena. Enne jõe alt läbitõmbamist keevitatakse need ühte jadasse monoliitseks lõiguks. Gaasitoru kontrollitakse enne hülsitorusse paigaldamist. Siis paigaldatakse see rullikutele ja veeretatakse hülsitoru sisse.

Pikaajaline kogemus

Eestis on varemgi gaasitorusid jõgede alt läbi tõmmatud. “Ise olen Pärnus sadama kõrval jõe alt läbi puurinud. Pärnu jõe alla olen ma üheksa torutunnelit teinud. Seal olid muidugi pikkused suuremad, juba üle 300 meetri,” meenutab Kreem.

“Iga pinnase jaoks on omad puurid. Lihtsalt Keilas selle paekiviga kulub laiendamise peale rohkem aega, aga ei pea kartma ühtegi pinnast. Meie jaoks ei ole see mingi eriline töö, täitsa tavaline töö,” arvab ta.

Lisaks Keila jõe alt gaasitoru läbitõmbamisele tehakse Balticconnectori rajamisega seoses veel 25 horisontaalpuurimist. “Saue viadukti juures Pärnu maantee alt puurisime 92 meetrit. Sirgjooneliselt vasarpuurimisega sai seda tehtud,” meenutab Kreem.

“Vasarpuurimine, augerpuurimine, suundpuurimine,” loetleb mees tehnoloogiaid, mida tema ettevõte kasutab.

Kreem on torutunnelite rajamisega tegelenud alates 1997. aastast. “Samamoodi puurime Soomes graniiti. Kõik pinnased on läbi puuritud,” lisab ta.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.