Saada vihje
Kehra vaksalis lõpeb jõuluks remont (0)
Pärast veidi rohkem kui viieaastast vaikust jätkub Kehra jaamahoone uuendamine. MTÜ Kehra Raudteejaam loodab, et ruumid saavad valmis jõuluks, sest 4. jaanuaril soovitakse samas meenutada Vabadussõja tähtsat murdelahingut.

Tööd Kehra raudteejaamas käivad kolmandat nädalat. Enne seda toimetasid ehitajad viimati hoones mais 2012. Pärast seda lõppes MTÜle Kehra Raudteejaam eraldatud summa ning edasiehitamiseks tuli leida uus rahastus. Tänavu see õnnestus ja tänu PRIA ning Anija valla toele ehitus jätkub.

Õnneks pole viis aastat tühjana seismist kivihoonele halvasti mõjunud. “Esimese etapiga valatud betoonpinnad on saanud korralikult kuivada. Midagi hullu ei ole juhtunud,” ütleb MTÜ Kehra Raudtejaam üks eestvedajaid Anne Oruaas.

Samuti pole vaksalis ega väljas eriti vandaalitsetud ega puhastatud seinu soditud. “Kõik vähegi väärtuslik, ahjude mustast metallist uksed kaasa arvatud, viidi ära juba enne esimese etapi algust,” lisab Oruaas. Lisaks on löödud lömmi mõned uued vihmaveetorud.

Küll selgus puulaest valge värvi mahakraapimisel, et mõned kohad on siiski mädanenud. Sealne laudis on tarvis asendada. Ühest kohast on ka lumesahk vundamendinurka lõhkunud.

Esimest korda veevärgiga

OÜ Sulane alustas hoones tööd 14. augustil. Nemad võitsid koos OÜga BauEst riigihanke. Taastamisprojekti arhitekt on Hannes Niineväli. PRIA toetus on ehitusele läbi Ida-Harju koostöökogu 80 000 eurot. Anija vald lisab enda poolt veidi enam kui 160 000 eurot.

“Selle eest tehakse üldehitustöid ruumides. Uued aknad on väga kallis lugu, sest neid on palju. Pealegi tuleb aknad teha helikindlaks, sest rongid sõidavad raudteejaamast meetri kauguselt mööda,” selgitab Oruaas.

Aastaid tagasi mitme värvikihi alt välja puhastatud 19. sajandi punased tellised ja hilisemad ENSV aegsed valged kivid kaetakse kaitsekihiga.

19. sajandi viimasel veerandil rajatud jaamahoones on ka esimest korda veevärk ja tualetid. Praegu laotakse kinni raudteepoolse seina ust, mis raiuti 1938. aastal enne president Pätsi visiiti Kehra tehase avamisele. “Varem oli kõrval väike kitsas uks, mis on praegu aken. Aga presidendile tehti akna asemele lai uks. Nüüd saab sellest taas aken,” ütleb naine.

Peasissekäik jääb edaspidi asulapoolsese seina. Puulagi puhastati valgest värvist ning selle mädanenud osad asendatakse.

Kõik tööd peavad saama ühele poole jõuluks. “Loodame, et saame vähemalt ühe poole muuseumi ekspositsoonist valmis Kehra (ka Arudevahe või Laane talu – A.V.) lahingu tähtpäevaks. See on ees tuleva aasta 4. jaanuaril,” ütleb Oruaas. Praegu on käimas kujundamine, fotode valimine ning koostatakse ka tekste.

Eksponaate on puudu

Teise jaamapoole sisustamiseks hakkab MTÜ otsima rahastust. Plaanis on avada ruumides väike toitlustuskoht, ootesaal ning ka rongide sõiduplaanidega tabloo.

Kuidas hakatakse aga korrastatud hoonet ülal pidama, kütma ning valvama? Raha kulub ju palju. “Mis muud, kui peame Anija vallaga hästi läbi saama. Nemad on lubanud toetada. Kunagi peaks siin ka paar inimest töötama ning palka saama,” räägib Oruaas. Mäluasutuse hooldajad ning arendajad võiksid olla tema hinnangul nooremad inimesed.

Kehrast on materjale ning dokumente palju. Vabadussõjaga on asi veidi keerulisem, sest pole mundreid, relvi ega muid suuremaid eksponaate. “Neid tuleb lmselt mitmelt poolt laenata. Kas muuseumitest või erakogudest,” arvab Oruaas. “Nii et kellel on midagi originaalset seoses soomusrongidega, siis saab sellest MTÜle Kehra Raudteejaam teatada,” kutsub ta üles. Soomusrongidel oli Vabadussõja Kehra lahingus otsustav roll. Mälestussammas püstitati 4,5 kilomeetrit Kehrast Aegviidu suunas ning on plaanis lähiajal ka taastada.

TEAVE: Kehra jaam
• Peatus nimega Kedder avati aastal 1876. Mõnda aega oli see ajutises soojakus, hiljem rajati ühekorruseline kivist jaamahoone. See on sarnane Lehtse, Kohtla ning Auvere jaamaga.
• Nõukogude ajal ehk 1950ndatel lisati kaks silikaatkividest tiibehitist ning vaksal värviti õlivärviga üle.
• Uuel Eesti ajal jäi jaam tühjaks ning selle aknad löödi laudadega kinni. Hoone seinal oli ka 1919. aasta Vabadussõja murdelahingute mälestustahvel.
• Esimene etapp vaksali remondis kestis aastatel 2011-2012.
• Vaata lisa www.kehrajaam.ee.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.