Saada vihje
Kehra vaksal avab peale remonti uksed (0)
12. veebruaril pärastlõunal avatakse Kehra raudteejaamas vabadussõja murdelahingute muuseum. Peaaegu kümme aastat kestnud ning kokku ligi 234 000 eurot maksnud projekteerimine-ehitus on sellega lõppenud.

Pärast veidi rohkem kui viieaastast vaikust jätkus Kehra jaamahoone uuendamine mullu augustis. Enne seda toimetasid ehitajad viimati hoones mais 2012. Pärast seda lõppes MTÜle Kehra Raudteejaam eraldatud summa ning edasiehitamiseks tuli leida uus rahastus. Mullu see õnnestus ja tänu PRIA ning Anija valla toele ehitus jätkus.

OÜ Sulane alustas hoones tööd 14. augustil. Nemad võitsid koos OÜga BauEst riigihanke. Taastamisprojekti arhitekt on Hannes Niineväli. “Lepingu summa ehitusfirmaga on 235 822 eurot. Sellele lisandub veel sisekujunduse ja elektriprojektide hind, arhitekti autorijärelevalve ja omanikujärelevalve. Kõik kokku ligikaudu 245 000 eurot,” ütleb Anne Oruaas MTÜst Kehra Raudteejaam.

Kehra jaamahoone rekonstrueerimine muuseumiks ja ühistranspordi ootesaaliks on kirjas ka Eesti juubelikingitusena.

Tähtsad lahingud sõjas

Nädal enne plaanitud avamist panid Red Hat Group Desingn OÜ töömehed üles murdelahingute eks

positsiooni. Selle kuraator-kujundaja on Moonika Maidre. Ülevaate saab sõja alguses peetud lahingutest Ida-Harjus, täpsemalt Valkla, Ardu (Külvandu), Priske, Kehra (Arudevahe) ning Vetla kaitselahingutest. “1919. aasta alguses asus jaamas soomusrongi staap. Tahvel on ka tagasi hoone seinale pandud. Põhiekspositsioon asub Tallinna-poolses suures ruumis. Tagumised toad on muuseumi kontor ja Kaitseliidu õppeklass,” räägib Oruaas. Palgal on ka maja perenaine, Koidu Treial.

Kas nädalaga jõutakse kõik valmis? “Selle ajaga jõutakse palju. Ajutised näitused tulevad kindlasti ka Aga neile taotleme juba uutest meetmetest raha,” ütleb Oruaas.

5. veebruaril tõsteti paika murdelahingute ekspositsiooni osad. 

Veebruaris ja veel kauemgi on jaamas avatud naiste käsitsi kootud sokkide-kinnaste näitus “100 paari sokke-kindaid Eesti 100. sünnipäevaks”. Avamisel on väljas ka näitus MTÜ liikme, vanavara koguja Marti Sepmanni vabadussõja teemal kollektsioonist. “Varsti hakkame koostama fotodest ja videodest 20-minutilist filmi MTÜ Kehra Raudteejaam tegevusest. Loodame muuseumiööks valmis saada,” lubab Oruaas.

Akendes vanad fotod

Ehituse ja remondi käigus taastati Kehra jaama esialgset väljanägemist nii seest kui ka väljast. Suures ootesaalis puhastati puulagi ning ruumide põrandaid. Hoonel on ees uued aknad ning uksed. Juba aastal 2012 valatud betoonpõrandates on küte. Majas on ka esimest korda veevärk.

Kahjuks on vanast jaamast orginaalesemetena alla vaid puust kapp ning ootesaali pink. Veel enne esimese remondietapi algust varastati jaamast ahjude originaalsed malmuksed, raske metallist rahakapp ning pikendusjuhtmeid.

Et ikkagi originaali veelgi rohkem saavutada, on akendele lisatud Kehra vaateid 1930ndatest aastatest. Asula pool on akendel kaks fotot, millest ühel olevat vaadet enam sellisel kujul ei näe. Üks maja põles aastakümneid tagasi, ülejäänud lammutati kahe aasta eest. Teisel kujutatud vaade on siiani õnneks
samasugune.

“Raudtee pool on aga fotodel soomusronglased. Ühel fotol on Anton Irv ja vabatahtlik Ratassepp. Ta oli 1. rongi dessandiülem ning sündinud Aegviidus. Teisel niinimetatud soomusrongi Mari ehk Saaremaalt pärit noor daam Melanie. Teisel fotol on tundmatu koolipoiss. Need fotod jäävad näha vaid raudtee poolt, sest ekspositsoon varjab vaate saalis,” seletab Oruaas.

Peale muuseumi on maja Aegviidu-poolses tiivas pitsakohvik, kus rongi või bussi ootajad saavad olla soojas toas ja keha kinnitada. Kohvikut hakkab pidama Janno Valdmann Kuusalust. “Meil on hea meel, et saime kogenud toitlustaja,” ütleb MTÜ juht.

TEAVE: Kehra jaam
• Peatus nimega Kedder avati aastal 1876. Mõnda aega oli see ajutises soojakus, hiljem rajati ühekorruseline kivist jaamahoone. See on sarnane Lehtse, Kohtla ning Auvere jaamaga.
• Nõukogude ajal ehk 1950ndatel lisati kaks silikaatkividest tiibehitist ning vaksal värviti õlivärviga üle. Tänaseks on müürid värvist puhastatud.
• Uuel Eesti ajal jäi jaam tühjaks ning selle aknad löödi laudadega kinni. Tänaseks on lisaks peahoonele jaamakompleksist alles puust elamu (selles asub loomaarst) ning kaks kivielamut.
• Esimene etapp vaksali remondis kestis aastatel 2011-2012.
• Vaata lisa www.kehrajaam.ee.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.